NEW
Font size
WorksheetsEesti Ajaloo Keskaja Küsimused
Total questions: 21
Worksheet time: 41mins
Millal algas Eestis kirjalik ajalugu ja keskaeg?
10. sajandi alguses
13. sajandi alguses
15. sajandi lõpus
19. sajandi keskel
Kuidas nimetati aega enne kirjaliku ajaloo algust Eestis?
Uusaeg
Keskaeg
Muinasaeg
Tsaariaeg
Milliseid allikaid on meil Muinasaja kohta Eestis?
Ainult kirjalikke allikaid
Ainult arheoloogilisi leide
Nii kirjalikke allikaid kui ka arheoloogilisi leide
Puuduvad igasugused allikad
Kes tõid kirjaoskuse Eestisse 13. sajandi alguses?
Rootslased ja venelased
Taani kuningas ja Saksa ordu
Sakslased ja taanlased
Eestlased ise
Kui kaua kestis keskaeg Eestis?
Umbes 100 aastat
Umbes 300 aastat
Umbes 500 aastat
Umbes 1000 aastat
Milliseid kahte tänapäevast riiki hõlmas Liivimaa?
Eesti ja Soome
Eesti ja Läti
Läti ja Leedu
Soome ja Rootsi
Kuidas nimetati inimese ette määratud kohta keskaegses ühiskonnas?
Amet
Seisus
Klass
Roll
Kes said keskajal Piiblit lugeda?
Talupojad
Käsitöölised
Vaimulikud
Kaupmehed
Milline linn ei tekkinud Eestis keskajal?
Tallinn
Pärnu
Kuressaare
Tartu
Miks tekkisid Eestis keskajal linnad?
Kuna inimesed tahtsid elada koos suurtes majades.
Kuna linnades oli lihtsam põldu harida.
Tänu kaubandusele Euroopa ja Venemaa vahel.
Kuna linnades oli rohkem loomi.
Millised Eesti linnad kuulusid Hansa Liitu?
Tallinn, Narva, Haapsalu, Rakvere
Tartu, Viljandi, Paide, Kuressaare
Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi
Pärnu, Haapsalu, Rakvere, Paide
Kes elasid keskajal peamiselt maal?
Kaupmehed
Käsitöölised
Talupojad
Aadlikud
Kes olid keskaja linnades kõige jõukamad ja tähtsamad elanikud?
Käsitöölised
Talupojad
Vaimulikud
Kaupmehed
Mis lahingus langes eestlaste silmapaistev väejuht Lembitu 21. septembril 1217. aastal?
Riia lahingus
Lõhavere lahingus
Tallinna piiramisel
Madisepäeva lahingus
Millal algas eestlaste suurim vastuhakk vallutajatele, mida tuntakse Jüriöö ülestõusuna?
1313.aasta jõulude ajal
Ööl vastu jüripäeva 23. aprillil 1343
Pärast Tallinna linnuse vallutamist 1345. aastal
Ööl vastu madisepäeva 1217. aastal
Milline oli kroonikakirjutaja Henriku seisukoht rüütlite vallutusretkede ja usulevitamise suhtes Liivimaal?
Ta pidas vallutusretki ebaõiglaseks ja kahetses kohalike alistamist.
Ta oli neutraalne ja pani kirja vaid faktid, ilma isikliku hinnanguta.
Ta õigustas neid ja pidas usulevitamist õilsaks tööks.
Ta kritiseeris rüütlite metsikust ja toetas Lembitu vastupanu.
Milliste valitsejate ja valduste vahel jagunes Vana-Liivimaa suurem osa territooriumist pärast vallutamist?
Leedu vürstiriik ja Pihkva vürstiriik
Taani kuningas ja Rootsi kuningas
Saksa ordu, piiskopkonnad ja Taani kuningas
Kohalikud Eesti vanemad ja ülikud
Mis põhjustel hakkasid rüütlid pärast Jüriöö ülestõusu rajama kivilinnuseid ja kindlustatud mõisaid, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis?
Vajadus ehitada kirikute lähedale uusi kaubanduskeskusi.
Kaitseks ülestõusude, sissetungide ja mereröövlite eest.
Esialgsed kivihooned muutusid moekaks ja sümboliseerisid jõukust.
Et kodud oleks ilusamad.
Millesse usuvad kristlased seoses Jeesus Kristuse surmaga ja ülestõusmisega?
Et Jeesus oli esimene inimene, kes tegi patu.
Et rist on neetud sümbol, mida tuleks vältida.
Et ta hukati ristil, kuid ta tuli Jumala juurde taevasse.
Et Jeesus lunastas oma surmaga ja ülestõusmisega kogu inimkonna kurjusest.
Millist kohustust pidid eestlased lisaks maksude maksmisele täitma vastavalt alistumislepingutele uutele isandatele?
Osaleda nende sõjakäikudel.
Loobuda koheselt oma senistest maavaldustest.
Ehitada kõigile uued kivilinnused.
Omandada kiiresti saksa keel ja kombed.
Milline oli kirikute roll Eestimaa vallutajate jaoks lisaks usulisele funktsioonile?
Need olid ajutised puitehitised, mis asendati peagi rüütlilinnustega.
Need olid võimsad kivihooned, mis näitasid üleolekut muinasusunditest, ja toimisid ka kindlustena.
Need olid vaid palvepaigad, millel puudus sõjaline tähtsus.
Need olid peamiselt koolid, kus õpetati saksa keelt ja ajalugu.
