Hapnikku toodetakse fotosünteesi käigus, kui vesi lagundatakse ja hapnik vabastatakse.

Hapnikku eraldatakse fotosünteesi käigus, kui taimed absorbeerivad toitaineid.

Hapnikku saadakse fotosünteesi käigus, kui valgusenergia muundatakse soojuseks.

Hapnikku toodetakse fotosünteesi käigus, kui süsinikdioksiid muundatakse.

Hapnik on gaas, mis põhjustab kehas vedeliku kogunemist.

Hapnik on toitaine, mis ei osale rakkude energia tootmises.

Hapnik on eluks vajalik gaas, mis toetab rakkude hingamist ja energia tootmist.

Hapnik on mürgine aine, mis kahjustab rakke ja kudesid.

30%

5%

15%

21%

Hapniku omadused: värvitu, lõhnatu, maitseainega, keemiliselt aktiivne, vajalik elu ja põletamiseks.

Hapniku omadused: rohelise värvusega, tugeva lõhnaga, mitteeluks vajalik, keemiliselt passiivne.

Hapniku omadused: kollane, terava lõhnaga, mitteaktiivne, eluks ebavajalik.

Hapniku omadused: sinine, magusa maitsega, inertne, ainult põletamiseks vajalik.

Hapnik ei mängi rolli kütuse energiat vabastamisel.

Hapnik on vajalik põlemiseks, kuna see võimaldab kütusel reageerida ja vabastada energiat.

Põlemiseks on vajalik ainult süsinik ja vesinik.

Hapnik takistab põlemisprotsessi ja vähendab energiat.

Hapnikupuuduse korral suureneb vererõhk.

Hapnikupuuduse korral tekivad organismis talitlushäired.

Hapnikupuuduse korral tekib liigne energiatootmine.

Hapnikupuuduse korral paraneb organismi vastupidavus.

Hapnikku mõõdetakse temperatuuri ja niiskuse kaudu.

Hapnikku mõõdetakse peamiselt värvi ja lõhna järgi.

Hapnikku mõõdetakse hapniku kontsentratsiooni, rõhu või vooluhulga kaudu.

Hapnikku mõõdetakse ainult vedeliku taseme järgi.

Mõned seened ja viirused.

Ainult taimed ja vetikad.

Kõik loomad ja bakterid.

Enamik loomi, mõned taimed ja aeroobsed bakterid.

Hapnik on elu Maal hädavajalik, toetades hingamist ja fotosünteesi.

Hapnik ei mängi elu Maal mingit rolli.

Hapnik on elu Maal kahjulik, põhjustades saastumist.

Hapnik on vajalik ainult taimede kasvamiseks.