Peatükid 14 ja 15

Peatükid 14 ja 15

Emilie Tasa

Vene impeerium ja suhted Euroopaga

• Tänu Napoleoni sõdadele sai Venemaa lähedasemaks Euroopa poliitikaga

• Selle tõttu sai Venemaa üheks juhtriigiks Euroopas

• Juhtivaks riigipeaks sai Aleksander I

• Venemaa oli suurelt huvitatud oma mõjuvõimu laiendamisest Euroopas

Vene-Türgi sõda ja tagajärjed

• Aastal 1853 puhkes Vene-Türgi sõda millest kasvas sõda Krimmi üle

• Aastal 1856 tunnistas Venemaa sõja kaotatuks

• Venemaa taandus ka Euroopa juhtriikide hulgast

• Pärast Krimmi sõda asus troonile Aleksander II, kes õpides kaotustes sõjas, asus sisemiselt reformima Venemaad

• Põhjuseks oli Venemaa soov veel laiendada oma impeeriumi

Vene impeeriumi eripärad

• Esiteks ei olnud Vene impeeriumil ülemere kolooniaid

• Peamiseks põhjuseks oli see, et impeerium oli niigi suur ja tulurikkas, et kolooniate järgi vajadust ei tekkinudki.

• Impeeriumis oli väga palju eriseisuslike või autonoomseid piirkondi.

• venemaa impeeriumis elas palju eri rahvusest inimesi, mis jätsid enamasti venelaste arvu vähemusse.

Vene impeeriumi kubermangud

• Paljudes kubermangudes, mis kuulusid Vene impeeriumi alla, säilitasid tihti oma vaarsema õiguskorralduse

• Nende erinevuste tõttu kubermangudes ja riigis ei olnud aga kogu impeerium sugugi ühtne riik

• See oli ka põhjus miks riiki oli keerukas ja kurnav majandada

• Kubermangudes olevad probleemid lahendati vastavalt kubermangu oludele ja see oli ka mõnesmõttes Venemaale laastav

Balt kubermangud

• Balti kubermangud olid Eesti-, Kure- ja Liivimaa kubermangud

• Nendes kubermangudes kehtis balti-saksa kord

• Enamus suhtlust toimus nendes kubermangudes saksa keeles

• Kohalikud aadlikud said Vene kindralkuberneridega hästi läbi, seega suuremaid konflikte ei tekkinud

Eesti talurahvas

• 19.saj algul oli enamus eestlasi veel pärisorjad

• Mõisnikel, kelle heaks nad töötasi oli palju võimu nende üle

• Nt: sundida talupoega mõisa heaks tööle, sundida neid tasuma mõisaandmeid(ettenähtud),keelata elukoha vahetamist, karistada neid ihunuhtlusega

Talurahva elu paranemise algus

• Sai alguse 1760.aastal

• Tänu valgustuslikult meelestatud kirjameestele kes hakkasid talurahva väärkohtlemisele suuresti tähelepanu pöörama

• Kritiseeriti mõisnike kodukariõigust, talupoegade julma kohtlemist, talupoegade omandi- ja pärimisõiguse puudumist jt.

• Lõpuks andisid Eesti- ja Liivmaa rüütelkonnad järele ja 1802. aastal ja 1804. aastal võeti vastu talurahvaseadused, mis piirasid mõisnike võimu talupoegade üle.

Pärisorjuse kaotamine

• Küll aga ei olnud üärisorjus veel täiesti kadunud

• Talurahval tuli veel kannatada aastani 1810, kui Eestimaa rüütelkond lõpuks tõstatas jututeema pärisorjuse täielikust kaotusest

• Uued seadused kehtestati aastatel 1816 ja 1819, küll aga ei rakkendudnu kõik sedaused kohe, vaid järgneva 14 aasta jooksul aegamisi.

• Nende seaduste raames ütlesid mõisnikud(ka riigivalitsus) lahti oma omandiõigusest talurahvale

Seaduse detailid

• Seaduses seisnes, et mõisnik võis nüüd talupojalt nõuda vaid neid kohustusi, mida nägi ette riigi seadus või talupoegade sõlmitud lepping

• Täieliku liikumisvabadust seadus talurahvale aga ei taganud

• Võidi küll vahetada elukohtra või otsida soodsamat renditalu teise mõisa all, aga seda kõike kihelkonna(hiljem kubermangu) piires

• Pärisorjusest vabastati talupojad ilma maata, mis tõttu pidid nad oma endised talu mõisalt rentima

• Mõisnikel ei olnud aga piiravat seadust, mis piiraks rendi hinna suurust, mistõttu jäid paljude talupoegade mõisakoormised veel väga suureks

Talude päriseksostmine

• Talude ostu-müühi täpsem kord( ja sellega seostuvad talurahva õigused) kehtestati Liivimaal aastal 1849, Eestimaal 1856. aastal ning Saaremaal 1865.aastal.

• Sellegipoolest kulges talude ostmine algselt väga aeglaselt, sest talurahval polnud selleks piisavalt raha

• Raha puuduse tõttu tuli omakorda võtta suuri võlgu

Talurahva lõplik vabanemine

• 1860. aasta murrangulised reformid parandasid suuresti talurahva elu ja kaotasid lõplikult viimsed pärisorjuse jäljed.

• Lõplikult keelati talupoegade teoorjus

• Talurahvale anti passiseadusega täielki liikumisvabadus(balti kubermangu piiers)

• Teistesse Vene kubermangudesse suundumiseks tuli taodelda pass

• Mõisnikelt võeti õigus talupoegi kehaliselt karistada, kohtutele jäi see aga veel alles

• Vallakogukonnad vabastati mõisnike kontrolli alt ja muudeti kohalikeks omavalitsusüksusteks

Kasutatud materjal

Õppik peatükkid 14 ja 15