Impressionism I

Impressionism

Kunst II Gled-Airiin Saarso

Claude Monet. „Tiik vesiroosidega“. 1897-1899. Princeton University Art Museum, USA

​

​Some text here about the topic of discussion.

​Replace this with a header

Taust ​

19. sajandi viimasel veerandil jätkus Lääne-Euroopas industriaalühiskonna kiire areng. Euroopas andsid tooni vanad ja uued monarhiad (Inglismaa, Venemaa ja 19. saj teisel poolel tekkinud Austria-Ungari ning Saksa keisririigid). Poliitiliselt suhteliselt stabiilne aeg Prantsuse-Preisi sõjast (1870-1871) kuni Esimese maailmasõja alguseni (1914) oli soodne teaduse ja tehnika tormiliseks arenguks. Võeti kasutusele esimesed automobiilid ja aeroplaanid, levisid trammiliinid ja metrood. Arenes fotograafia, leiutati kino, edusamme tegid uued sidevahendid nagu telegraaf, telefon ja raadio. Uus energialiik elekter tõi valguse paljudesse kodudesse.

Tugevnes suurriikide omakasupüüdlik imperialistlik poliitika, uue hoo sai sisse kolonialism. Pead tõstis terrorism, atentaadid riigipeadele muutusid tavaliseks. Hakkas kujunema naiste õiguste eest võitlev naisliikumine. Muutusid vaba aja veetmise tavad – populaarseks sai bulvaritel jalutamine, kohvikutes istumine ja kabareede külastamine.

Silmapaistvat kunsti ja kirjanduse õitsengut nimetatud perioodil hakati hiljem, Esimese maailmasõja päevil, nostalgiliselt tähistama prantsuskeelse väljendiga belle époque ehk ilus aeg. Paljude kunstnike ja kirjanike loomingut läbivateks märksõnadeks said elu nautiv hedonism ning ühiskonna ja kultuuri allakäiku kajastav dekadents.

Subject | Subject

Some text here about the topic of discussion

Impressionismi eelkäijaks loetakse Prantsuse kunstnikku nimegaManet õppis Pariisi nimekas kunstikoolis École des Beaux-Arts`is tuntud akademisti juures. Alles vanemas eas omandas ta impressionistliku maalimislaadi. Vahel esines Manet impressionistide näitustel, kuid vahel mitte. Puhtast impressionismist eristab Manet`d ühtlane pintslikäsitlus, suurem vormikindlus ja tumedam koloriit. Manet maalis peamiselt figuraalkompositsioone, portreid ja natüürmorte. Manet on läinud ajalukku mitme omal ajal suurt kõmu tekitanud maaliga, neist esimene oli:

​Some text here about the topic of discussion.

​ Édouard Manet (1832-1883).

​

• „Eine murul“. 1863. Pariisi Salong lükkas selle maali tagasi, kuid keiser Napoleon III lasi asutada nn Hüljatute Salongi, kus eksponeeriti tagasilükatud töid, et rahvas saaks otsustada, kas Salongi valikud on õiged. Maali süžee võttis Manet Itaalia kõrgrenessansi kunstniku Giorgione maalilt “Kontsert vabas looduses”. Manet` maalil on kaks alasti naist ja kaks moodsalt riietatud meest looduse taustal. Vaatajates tekitas maal šoki – see, mis oli lubatud mütoloogilises süžees, oli 19. sajandi olustikus amoraalne, lubamatu. Töö õhu- ja valgusekujutus oli harjumatu, värvid värsked ja puhtad – kõik see tekitas vaatajates halvakspanu ja vaenuliku reaktsiooni. Vaba pintslikäsitlust peeti lohakuseks.

​

​Some text here about the topic of discussion.

​Édouard Manet. „Eine murul“. 1863. Musée d'Orsay, Pariis

​

„Olympia“. See töö pandi 1865. aastal välja ametlikku salongi, kus põhjustas tõelise pahameeletormi. Maalil on kujutatud lamamas neiu enesekindlas poosis nagu mõni jumalanna, jalge ees must kass ja taamal neegritar lillekimbuga. Neius tunti ära modell, modelle aga peeti tol ajal kerglasteks, amoraalseteks. Neid peeti prostituutideks, keda ei sobinud maalida ja eksponeerida väärikal näitusel.

Maal põhjustas skandaali, ärritunud kodanikud mõnitasid pilti. Valvurid olid sunnitud maali saalist ära viima. Järgmisel päeval riputati töö nii kõrgele, et seda ei saaks täis sülitada ega vihmavarjuga torkida. Peale pildi ebamoraalsuse pahandas publikut ka selle maalimislaad: suured heledad pinnad, milles plastilisust pole rõhutatud.

​

​Édouard Manet. „Olympia“. 1863. Musée d'Orsay, Pariis

Nimetatud kaks Manet` maali ärritasid publikud oma süžee ja maalimislaadi uudsusega, kuid need pole siiski veel päris impressionistlikud. Manet` viimane töö, raskelt haigena maalitud „Baar Folies-Bergère`is“ on aga juba impressionistlik. Töö leidis ka tunnustust. Esiplaanil näeme baaridaami ja selgelt välja maalitud esemeid, baariruum ise on kujutatud peeglist paistvana, ebaselgete piirjoontega, valguselaikude väreluses.

​

​Some text here about the topic of discussion.

​Replace this with a header

•Kunstiajalukku on sügava jälje jätnud prantsuse maalikunstis 1860.-70. aastatel tekkinud kunstivool (kunstisuund) nimega impressionism. Sõna ise tähendab “muljet”, voolu nimetuseks see sai tänu Claude Monet` esimesel impressionistide näitusel välja pandud maalile “Impressioon. Tõusev päike”, mis kujutab vaadet Le Havre`i sadamas Põhja-Prantsusmaal.

​Claude Monet. „Impressioon. Tõusev päike“. 1872. Musée Marmottan Monet, Pariis

​Vool, suund, stiil, ajastu? Mida tähendavad?

8 näitust​

Aastatel 1874–1886 toimus 8 impressionistide näitust, kuid tol ajal ei leidnud kunstnikud mingit tunnustust, neile sai osaks mittemõistmine ja pilkamine. Tähelepanu ja tunnustus tulid alles 1890. aastatel, kui voolu kõrgaeg oli juba möödas.

Impressionistlik maalikunst on mõjutanud teisigi kunstiliike. Mõiste “impressionism” on kasutusel nii kirjandus- kui muusikaajaloos, põhiliselt prantsuse ja saksa kultuuri mõjupiirkonnas. Impressionismi mõjusid jõudis ka eesti kunsti, eriti võis neid täheldada 1930. aastatel, kui paljud Eesti kunstnikud käisid Pariisis õppimas.

Impressionism erineb suuresti kõikidest varasematest kunstistiilidest ja - vooludest. Sellega on seletatav ka kunstipubliku esialgne võõristus uudsete maalide suhtes. Impressionism vastandus teravalt ametlikule, akadeemilisele kunstile. Ametliku kunsti standardid määras Prantsuse Kunstiakadeemia. Akadeemia iga-aastasel kunstinäitusel Pariisi Salong olid väljas ainult žürii poolt heaks kiidetud tööd ja ainult nende autorid võitsid auhindu ning said tellimusi. Impressionistide töid ei tahetud võtta näitustele, neid ei ostetud ja seetõttu elas enamik kunstnikke üsna kehvades oludes

Subject | Subject

Some text here about the topic of discussion

​Replace this with a header

Impressionism kui kunstivool tekkis ja arenes täiuseni Prantsusmaal. Impressionism ei ole rangelt võttes koolkond, sellel puudub kindel manifest ja ühtne stiil. Impressionism oli mõttekaaslaste keskkond, mis aitas vahetada ideid ja katsetada uusi kunstilisi võtteid. Impressionistliku maalitehnika väljakujunemist on mõjutanud 19. sajandi Inglise kunstnikud John Constable ja William Turner, samuti Barbizoni koolkonna maalijad ja realismi esindajad. Näiteks väitis juba kuulus Prantsuse realist Gustave Courbet, et ta maalib ainult seda, mida näeb.

Impressionistid leidsid inspiratsiooni tol ajal Euroopasse jõudnud omapärasest Jaapani puulõikekunstist ning eriti fotograafiast, mis ärgitas tabama argielu põgusaid hetki ja mõjutas kompositsiooni otsekui juhuslikku kadreeringut.

Subject | Subject

Some text here about the topic of discussion

Impressionismi tähtsamad esindajad on

• Édouard Manet

• Claude Monet

• Pierre-Auguste Renoir

• Edgar Degas

• Camille Pissarro

• Alfred Sisley

• Auguste Rodin

Subject | Subject

Some text here about the topic of discussion

Impressionistlikule maalikunstile on omased järgmised jooned:​

Subject | Subject

Some text here about the topic of discussion

​tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja valguse maalimisele. Kuna need muutuvad kiiresti, tuli ka maalida kiiresti ja kindlasti vabas õhus (mitte ateljees);

1. sageli maaliti ühest ja samast motiivist terveid seeriaid eri päevaaegadel ja erinevas valguses (näiteks Claude Monet seeriad Roueni katedraalist);

2. armastati heledaid, erksaid, rõõmsaid värve;

3. musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid;

4. kadus must, selge, rõhutatud kontuur ehk piirjoon. Värvide ja esemete piirjooned on sulavad, hajuvad;

5. maalides ei kaetud pindu ühtlaselt ja siledalt (nagu tegi akadeemiline kunst), vaid maaliti väikeste pintslilöökidega, mille jäljed on lõuendil hästi näha. Kõrvuti asetati puhtad värvitoonid, õige mulje saadi alles maali vaatamisel kindlalt kauguselt;

6. toimusid suured muutused kompositsiooni ehk maali ülesehituse alal: loobuti rangest, läbimõeldud kompositsioonist. Pildi ülesehitus oli justnagu juhuslik, otsekui “kaader elust”, kus pildi serv võis vabalt poolitada figuuri (akadeemilises kunstis olnuks see olnud ennekuulmatu);

7. ilmnesid muutused temaatikas (impressionistidele oli üldse teemast tähtsam pildi maaliline külg): loobuti akadeemilise kunsti poolt armastatud ajalooainelistest ja mütoloogilise sisuga kompositsioonidest, peamisteks said igapäevaelu stseenid, portreed, aktid, maastikud ja esmakordselt suurlinnaelu kujutamine

Kõige kuulsam ja kõige tüüpilisem impressionist on prantslane Claude Monet (1840-1926)

. Monet õppis mitmes ateljees, töötas Givernys Prantsusmaal, Hollandis, Londonis. Teda on mõjutanud Gustave Courbet` looming, hiljem Manet. (samas Monet on omakorda mõjutanud Manet`d). Monet esines alates 1874. aastast impressionistide näitustel. Alates 1870. aastast oli Claude Monet sisuliselt impressionistide juht.

Nooruses maalis Monet peamiselt figuraalkompositsioone, hiljem maastikke. Monet` maalidele on omased puhtad, heledad värvid, sidumata pintslitõmbed ja suur valguse intensiivsus. Monet` eesmärk oli loodusest saadud mulje terviklik jäädvustamine maalis, tabades õhu, valguse, värvide mängu peenimaidki varjundeid. 1890. aastatel hakkasid tekkima Monet` kuulsad seeriad – kunstnik kujutas sama motiivi eri aegadel (hommik, õhtu) ja erinevas valguses. Võib öelda, et Monet` jaoks polnud tähtis mitte niivõrd motiiv ise, kui õhk ja valgus selle ümber. Tema esimene seeria oli “Heinakuhjad”, järgnesid “Paplid”, “Vesiroosid”, “Roueni katedraal” jt. Elu viimastel aastatel armastas Monet maalida oma koduaias Giverny külas Põhja-Prantsusmaal, kus keskendus eelkõige taimedele ja lilledele, jättes taeva hoopis kõrvale. Monet` viimasteks teosteks jäid vesiroosimaalid, mis moodustavad terve omaette sarja. Monet lõi elu jooksul umbes 2500 maali, mis muutusid aja jooksul järjest huvitavamaks tänu kunstniku eksperimenteerimisele vee- ja valgusefektidega.

Subject | Subject

Some text here about the topic of discussion

Claude Monet. „Roueni katedraal päikeseloojangul“. Maalitud vahemikus 1892-1894. Musée Marmottan Monet, Pariis

​

​Some text here about the topic of discussion.

​Replace this with a header