Arhitektuur Vormsil

Arhitektuur
Vormsil

Traditsioonililine Vormsi külaarhitektuur, selle olulisus ja mõju tänapäeval.

Vormsi elamu kujunemine

Enne 19.saj lõppu elati suitsutaredes, al 1870.a hakati misjonär Österblomi mõjutusel ehitama moodsaid korstnaga elamuid.
20.saj alguses ehitatud elamud olid riskülikukujulise põhiplaaniga palkehitised ning peale üksikute erandite ühe- või pooleteisekorruselised. Viimaseid leidus peamiselt Hullo suvilate seas. Uuemad hooned ehitati viilkatustega.
Tänapäeval on näha peamiselt just 20.saj esimese poole traditsiooniline arhitektuur ja see on ka eeskujuks uute hoonete loomisel.

20.saj alguse talumajad

Majade välisilme: katused

Katusekalle 40-45 kraadi. 1926.aastani nimetati peamiseks katusekattematerjaliks õlge ja roogu ning veel 1940datel olid õlg- ja rookatused ülekaalus. Vormsi katustele olid iseloomulikud peaaegu räästani ulatuvad harjamalgad. Lisanduma hakkas ka tsinplekist (valtsplekk) või tsementkividest katuseid. Tsementkive toodeti saarel kohapeal.

Majade välisilme: vooder

Valdavalt olid palgist eluhooned kaetud laudvoodriga. Levinuimad värvid olid kollane ja raudoksiidpunane (rootsipunane). Muude vähemlevinud värvide, nt helerohelise ja helesinise esinemine oli seotud pere jõukuse ning värvide kättesaadavusega. Tüüpiline oli majadel näha eeskodasid ja väikseid verandasid – suuri leidus üksikuid.

Majade välisilme: Aknad

Aknad olid enamasti 6 ruuduga, kuid esines ka erandeid (nt 4 või 7 ruutu).

Verandadel võidi kasutada keerukama jaotusega suuremaid aknaid, eriti Hullo suvilatel.

Suuremad majad Vormsil

Hullo suvilad on võrreldes enamuse teiste saare elamutega suuremad ja uhkemad. Nende ehitusalune pind on üldiselt 180 - 240 m².

Eristub kaks tüüpi:
- Pooleteise korruseline viilkatuse ja vintskappidega elamu, mille esiküljel, tagaküljel ja/või otsaseinas paikneva sissepääsu ees on eeskoda või veranda, hoone on rikkalikult kaunistatud (nt. villa Friedhelm, praegune Aia). Hullo suvilate sarnaseid elmuid võib leida ka mujalt, üldiselt oli siis tegu rikkamate perekondade elamutega (nt. Söderys Pikneri).

-Kahe täiskorrusega suurem madala viilkatusega puitelamu, mille esifassaadil on mõlemal korrusel 7-9 akent (nt. Rosebladi pansionaat, praegune Pedaja).

Villa Friedhem ja Rosenbladi pansionaat Hullos

Majade välisilme: detailid

Elu- ja ka kõrvalhoonetel on tüüpilised nn. hobusepeakujulised sarikaotsad.

Voodrilaudise puhul oli tüüpiline kombineerida soklist kuni akna aluseni kitsam püstlaudis, edasi laiem horistontaallaudis, vahel karniis. Levinud on viiluotstel veritkaallaudisel sirge alaserva asemel kolmnurksed vms laua otsad.

Traditsiooniline voodrilaua stiil: all (kitsam) vertikaallaudis, üleval laiem horisontaallaudis, vahel karniis.

Traditsiooniline vintskapp ja ehisdetailid, tüüpiline 6-ruuduline aken.

​Vertikaallaudise alumine serv oli viilualustel tihti just selline. Väga levinud oli ka lihtsam kolmnurkne kuju.

Hobusepeakujulised sarikad- tänapäevane koopia.

Hobusepeakujulised sarikad aidal (20.saj algus).

Kuidas on kõik see oluline praegu?

• Vana maja on väärtus- see on kummardus tema meistrile ja ajastule.

• Vana maja materjal on hoolega valitud, kvaliteetne ja vastupidav.

• Vana maja on tehtud armastusega.

• Vana maja saab alati väärikalt renoveerida austades selle algupära.

Väärikalt taastatud talumaju

Sjorsa, Kärre

Hansase, Hosby

Väärikalt taastatud talumaju

Jobbesa, Rumpo

Mõtle veel milliseid väärikalt renoveeritud maju Sa Vormsil näinud oled? Mis teeb majast väärikalt taastatud maja?

Kuidas on aga uute majadega?

• Miljööväärtuliku piirkonna nagu Vormsi uushoonestus lähtub ajaloolisest pärandist.

• See ei tähenda, et peame elama ühetoalistes majades nagu tihti sajand tagasi või loobuma moodsatest mugavustest.

• Uushoonestus on võimalik luua tänapäeva vajadustele vastav säilitades traditsioonilist ilmet.

Mida jälgida uusehitise kavandamisel?

• Proportsioon olgu traditsiooniline: pikkuse-laiuse suhe min. 3:2.

• Katus 40-45 kraadise kaldega viilkatus.

• Elumaja katusehari pole kõrgem kui 9m, räästas mitte kõrgemal kui 3m. Kõrvalhooned madalamad.

• Vintskapid traditsioonilised (samuti viilkatusega).

• Kasuta saarele omaseid detaile (vt. slaid 9) ja viimistlusmaterjale.

Vormsile omased viimistlusmaterjalid

• Sokkel (vundament): looduslik kivi, betoon, krohv.

• Välissein: laudvooder, tahutud palk, looduslik kivi.

• Katus: roog, katusekivi, sindel, laud, kärgkatus, plekk (sobivaim on valtsplekk või selle sarnane klassikprofiil).

• Aknad ja uksed: puitraamiga aknad ja puituksed. Kasutada traditsioonilisi proportsioone ja jaotust. Vältida tuleks plastikut.

• Korstnapits: krohvitud, krohvitud valge.

• Vältida tuleb jäljendavaid materjale nt. kivi-imitatsiooniga plekki.

  
  

Uuel majal võiks kasutada traditsioonililsi detaile, näiteks:

• hobusepeakujulised sarikaotsad

• ehisdetailid

• traditsioonilised voodrilaua ja liistude profiilid

• traditsioonilised tuulekojad või klaasverandad

• Hullo suvilate stiilis vintskapid

...sest need annavad majale iseloomu ja aitavad sellel sobituda miljöösse.

Kasutatud allikad:

• https://digiteek.artun.ee/download/newwin-download/oid-8274/8274.pdf?what=orig&show=1

• Vormsi allavolikogu ehitus- ja keskkonnakomisjoni juhendmaterjal maja ehitajale

• https://www.rnhf.se/sovs-bildarkiv/sokmeny-bildarkiv/