Keele kirjeldamine (tegumoed jm)

Keele kirjeldamine

ISIKULINE JA UMBISIKULINE TEGUMOOD

ISIKULINE TEGUMOOD

Tegusõnavorm, mis näitab, kes teeb tegevust (tegevuse sooritaja). See väljendab, kas tegevust teeb mina (teen), sina (teed), tema, Martin, Liisa jne (teeb), meie (teeme), teie (teete), nemad, õpilased, linnud jne (teevad).
Eesti keeles esineb isikulises tegumoes kolm põhivormi: esimesed kolm on ainsuse 1., 2. ja 3. isikus ning viimased kolm mitmuse 1., 2. ja 3. isikus

TEGUMOED

UMBISIKULINE TEGUMOOD

Tegusõnavorm, mis näitab, et tegevuse tegija pole täpselt määratletud. See tähendab, et tegevus toimub, aga tegija võib olla üldine või teadmata. Vastab küsimusele "mida tehakse?", "mida tehti?, "mida on tehtud?" jne. Nt "Tunnis kirjutatakse kirjandit", "Raha varastati ära", "Raha on varastatud".

Multiple Choice

Leia umbisikulises tegumoes lause.

• Teemat on palju õpitud.

• Õpilased on teemat palju õppinud.

• Nad olid teemat palju õppinud.

• Ma ei olnud teemat õppinud.

Multiple Choice

Leia umbisikulises tegumoes lause.

• Auto sõidab mööda teed.

• Söödetakse linde.

• Peeter põrnitseb pinalit.

• Mõtleme natuke järele.

Kõneviisid, ajavormid

Allikas: https://puskiniuulits-keel.weebly.com/tegusotildena-tegumoed.html https://puskiniuulits-keel.weebly.com/tegusotildena-tegumoed.html

Möönev kõneviis

Möönva kõneviisi vormid võivad väljendada allika poolest kaudset (st kelleltki kolmandalt lähtuvat) käsku,
nt Ema ütles, et tulgu Jüri homme meile. Ah mina tehku päev läbi palehigis tööd!
Kasutatakse ka möönvas tähenduses, nt Olgu te pealegi oodanud siin juba kaks tundi, mina ei saa teid millegagi aidata.

Möönva kõneviisi tunnusel on isikulises tegumoes kaks kuju: (ela/gu, haka/ku),

Umbisikulises tegumoest ela/ta/gu, haka/ta/gu.

Allikas: https://arhiiv.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=M_96

Käänded - 14 käänet

Käänatakse nimisõnu, omadussõnu, arvsõnu, asesõnu. Tegusõnu ja muutumatuid sõnu ei käänata.

• Nimetav – Kes? Mis?, Omastav – Kelle? Mille?, Osastav – Keda? Mida?, Sisseütlev – Kuhu? Kellesse? Millesse?, Seesütlev – Kus? Kelles? Milles?, Seestütlev – Kust? Kellest? Millest?, Alaleütlev – Kuhu? Kellele? Millele?, Alalütlev – Kus? Kellel? Millel?, Alaltütlev – Kust? Kellelt? Millelt?, Saav – Kelleks? Milleks?, Rajav – Kelleks? Milleks? Kui kauaks?, Olev – Kellena? Millena? Ilmaütlev – Kelleta? Milleta? Kaasaütlev – Kellega? Millega?

Multiple Choice

Milline sõna pole käändsõna?

• õpin

• minult

• kolme

• maja

Multiple Choice

Leia käändsõna.

• mistõttu

• mõisteti

• mõisa

• üksi

Astmevaheldus

Sõnatüve kujude erinemine eri vormides tugeva või nõrga astme poolest, sh välte poolest (nt haara/ma : haara/ta) või sisehäälikute poolest (nt tõbi : tõve)

Laadivaheldus ja vältevaheldus

Laadivaheldus

Sõnatüve kujude erinemine eri vormides sisehäälikute poolest.

laisk : laisa : laiska
kiht : kihi : kihti
nägu : näo : nägu
hammas : hamba : hammast
sõda : sõja : sõda

Multiple Choice

Milline on sõna "vedama" laadivahelduslik vorm?

• vedanud

• veab

• vedas

Multiple Choice

Milline on sõna "värbama" laadivahelduslik vorm?

• värvanud

• värban

• värbasid

Vältevaheldus

Sõnatüve kujude erinemine eri vormides välte poolest.
Välde on sõna pearõhulise silbi häälduspikkus. Eesti omasõnadel on pearõhuline silp sõna esimene silp.

• 1. välde (lühike): Sõna häälikud on lühikesed, näiteks "lina".

• 2. välde (pikk): Sõna häälikud on pikemad, näiteks "linna" (mille?)

• 3. välde (ülipikk): Sõna häälikud on veelgi pikemad, näiteks "linna" (mida?)

​Allikas: https://puskiniuulits-keel.weebly.com/vaumlltevaheldus.html

Multiple Choice

Mitmendas vältes on sõna "kooli" (mida?)?

• esimeses

• teises

• kolmandas

Multiple Choice

Mitmendas vältes on sõna "kooli" (mille?)?

• esimeses

• teises

• kolmandas

Multiple Choice

Leia 3. vältes sõna.

• tütred

• maja

• laada

Multiple Select

Leia 2 laadivahelduslikku sõnapaari.

• jõgi:jõe

• jakk:jaki

• susi:soe

• kallas:kallas