Kaasav haridus ja mina

1. Kaasava hariduse õnnestumiseks on vajalikud võtmekomponendid ...

• vajalike ressursside olemasolu.

• õpetajate eneseareng ja elukestev õppimine.

• kooli juhtkonna toetus.

• osapoolte senisest suurem koostöö.

• lapsevanemate oskus oma lapsi ise õpetada ja õpetajaid nõustada.

2. Vali neist, milline väide on õige.

• Kaasav haridus ei mõjuta üldjuhul tavaõpilaste akadeemilisi tulemusi.

• Kaasav haridus avaldab positiivset mõju õpiraskutega õpilaste minapildi ja heaolutunde kujunemisele.

• Sotsiaalsed oskused paranevad üldjuhul kõigil.

• Kaasavast haridusest võidavad tavaõppijad, siis kui õpetajad loovad väikseid koostöiseid õpigruppe.

• Kui HEV õpilase erinevus kaaslastest on liiga suur, on oht sotsiaalsele isoleeritusele.

3. Toevajadusega õpilane koolis. Õpetaja ülesanded:

• jõukohastada õppevara.

• • suunata ja õpetada kasutama abimaterjale.

• • vältida õpilaste liikumis- ja puhkepause tunni ajal.

• pakkuda individuaalselt lisaõpet ja tuge õppetundide väliselt.

• anda rohkem kodutöid, et toevajadusega õpilane teistele järgi jõuaks.

4. Õpiabitunnid on õpilastele, kellel on

• • raske keskenduda.

• • head vaimsed võimed, kuid vähene eesti keele oskus (muukeelsed õpilased).

• • emotsionaal- ja/või käitumisraskused, häired isiksuse arengus ja/või tervisliku seisundi häired. 

• raskused lugemises, kirjutamises, tekstiloomes.

• • raskused matemaatika õppekavas fikseeritud õpitulemuste saavutamisel.

5. Mille alusel määratakse õpilane õpiabirühma?

• • lapsevanema ettepanekul.

• • klassijuhataja ettepanekul.

• • aineõpetaja kirjelduse, eripedagoogilise uuringu ja põhjendusega IAJK-s.

• tugimeeskonna/ HEVKO kinnitusel.

• õpilase palvel.

Kes peab uurima õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi, et teha ettepanek taotleda Rajaleidjast õpitulemuste vähendamist?

• aineõpetaja.

• klassijuhtaja.

• psühholoog.

• eripedagoog.

• lapsevanem.

1. Õpikeskkonna struktureerimine

• on vajalik vaid üksikutele õpilastele.

• teeb koolipäeva etteaimatavaks ning annab õppijale kindluse ja teadmise, kuidas käituda.

• on õpilase vastutuses.

• võtab koolipäevast ära põnevuse ja üllatused.

• on õppematerjalide lihtsustamine, kergemini silmale haaratavaks muutmine, algoritmide kasutamine.

4. Miks on oluline õpetajal sekkuda õpilaste isekoha valikusse klassiruumis?

• Ligipääs õpilasele võimaldab teda vajadusel abistada.

• Ennetada võimalikke tekkivaid distsipliini probleeme.

• Õpetaja teab ainuisikuliselt, mis on õpilasele parim.

• Õpilaste vahel ei pea olema sõprussuhteid tunni ajal.

• Kohanemisvõime toetamiseks peab õpetaja sageli koos istuvaid õpilasi lahutama.

1. Kõik käitumised on õpitud, seega  

• õpetajad on süüdi õpilaste halvas käitumises.

• vastutavad lapsevanemad selle ümberõpetamise eest.

• on need kinnistunud ega ole võimalik ümber õppida.

• on need harjumused, mille muutmine on õpilane enda valik ja vastutus.

• on neid võimalik ümber õppida.

1. Millised väited autismispektrihäire kohta on õiged?  

• Autistlike laste ärevus on päeviti sarnane.

• Näeb sidusust paljude stiimulite vahel, mõistab konteksti ja erinevaid uudseid olukordi.

• Otsib turvatunnet uutest tegevustest.

• Intellektuaalne areng erineb oluliselt emotsionaalsest arengust.

• Tajub visuaalset materjali paremini kui verbaalset.