WorksheetsKordamine - jõgede ja järvede elustik
Total questions: 54
Worksheet time: 53mins
Kobras ja saarmas liiguvad nii vees kui ka maismaal. Mis aitab neil edukalt liikuda?
Varvaste vahel ujunahad
Vees liiguvad hammaste abil
Karvkate aitab neil vee peal püsida
Sabaga muudavad vees suunda
Mida omastab konn läbi naha?
Süsihapegaas
Vesi
Hapnik
Toit
Leia õiged toiduahelad (2 õiget)
vetikas--->vesikirp--->särg---> haug---> naerukajakas
särg--->vesikatk---> haug---> naerukajakas
keriloom--->särg--->haug--->saarmas
vesikatk--->särg---> saarmas
Märgi kõik tootjad.
Üherakuline vetikas
Vesikatk
Vesikirp
Keriloom
Märgi kõik tarbijad.
Särg
Narukajakas
Üherakuline vetikas
Keriloom
Märgi kõik lagundajad.
Vähid
Teod
Vetikad
Ussid
Millised organismid moodustavad loomhõljumi?
Väga väikesed loomad.
Üherakulised vetikad.
Bakterid.
Näiteks: vesikirp, aerjalgne, keriloom
Mis taim on pildil?
Kollane võhumõõk
Vesikupp
Varsakabi
Kaisel
Mis taim on pildil?
Hundinui
Pilliroog
Tarn
Kalmus
Mis taim on pildil?
Vesikupp
Vesikatk
Särjesilm
Vesiroos
Mis taim on pildil?
Tarn
Kalmus
Hundinui
Pilliroog
Kes on pildil?
Jäälind
Vesipapp
Roolind
Hallhaigur
Kes on pildil?
Hallhaigur
Roolind
Vesipapp
Jäälind
Kes on pildil?
Naarits
Saarmas
Kobras
Mink
Kes on pildil?
Naarits
Kobras
Saarmas
Mink
Kes on pildil?
Ujur
Mudatigu
Selgsõudur
Hobukaan
Kes on pildil?
Ujur
Selgsõudur
Liuskur
Vesihark
Kes on pildil?
Kiilivastne
Hobukaan
Puruvana
Kirpvähk
Kes on pildil?
jäälind
sinikael part
tuttpütt
vesipapp
Millist vees sisalduvat ainet omandavad kalad lõpustega?
süsihappegaasi
vett
hapnikku
lämmastikku
Ahven on röövkala
tõene
väär
Vees elavad imetajad hingavad:
lõpustega
naha kaudu
kopsudega
õhutoruga
Kahepaiksed hingavad vees (2):
naha kaudu
kopsudega
aktiivsel liikumisel kopsudega veepinnal ja naha kaudu
Mitu veetaimede kasvuvööndit eristatakse järvedes?
3
5
6
4
Millised kohastumused on veetaimedel (2)
tugevad ja jäigad varred
vartes palju õhuruume
lehtedel kattekude
veesisesed lehed kitsad, veepinnal ümarad
Veetaimede kasvuvööndite eristamise aluseks on
veekogu laius
vee sügavus
veekogu pikkus
Mis veetaimega on tegu?
varsakabi
vesikupp
särjesilm
ülane
Järgnevast loetelust on kaldataimed (2)
penikeel
varsakabi
vesiroos
tarn
Veesisesed taimed on (3)
vetikad
hundinui
pilliroog
vesikuusk
Kaldaveetaimed on (2):
vesikupp
kõrkjas e kaisel
varsakabi
hundinui
tarn
Lepiskalad on (2)
Kollane vesikupp on:
kaldavee taim
ujulehtedega taim
veesisene taim
Mis on toiduahel?
organismid, kes üksteist lagundavad.
organismid, kes on seotud elukoosluses üksteisega toitumise kaudu.
organismid, kes elavad ühes kohas.
organismid, kellele meeldivad samad asjad.
Keda nimetatakse röövkaladeks?
kalu, kes ei toitu teistest kaladest
kalu, kes toituvad teistest kaladest
Haug on ...
röövkala
lepiskala
Mudatigu
Järvekarp
Liuskur
Haug
Mudatigu
Järvekarp
Liuskur
Haug
Millest algab iga toiduahel?
bakterist
taimtoidulisest loomast
loomtoidulisest loomast
taimest
Mis jõed on kaardile märgitud?
Pirita
Suur-Emajõgi
Narva
Kasari
Võhandu
Mis jõed on kaardile märgitud?
Pärnu
Ahja
Pedja
Võhandu
Põltsamaa
Mis järved on kaardile märgitud?
Ülemiste
Peipsi
Saadjärv
Võrtsjärv
Narva veehoidla
Jõele on iseloomulik:
vee voolamine
vesi jäätub kiiremini kui järves
vesi ei kihistu temperatuuri järgi
vees on vähem hapniku kui järves
järvele on iseloomulik:
vee kihistumine temperatuuri järgi
jäätub kiiremini kui jõgi
vee voolamine
hapniku on järves vähem kui jões
Rannajärv on:
inimese tehtud järv
merest maapinna tõusu tagajärjel kujunenud järv
meteoriidi tagajärjel tekkinud järv
liustiku kulutava tegevuse tagajärjel tekkinud järv
Keda on järgnevate lausetega kirjeldatud?
Ta on hästi kohastunud vee-eluga. Ta hingab küll kopsudega, kuid suudab toimetada vee all mitmeid minuteid ilma hingamata. Vees liikumist hõlbustavad ujunahad varvaste vahel. Saba toimib ka tüürina. Tema toiduks on taimed: nõges, pilliroog, mitmete puude koor ja oksad.
Vesilik.
Kobras.
Saarmas.
Veekonn.
Toitumise järgi jagunevad kalad...
taimtoidulisteks ja loomtoidulisteks.
röövkaladeks ja lepakaladeks.
saakkaladeks ja jahikaladeks.
lepiskaladeks ja röövkaladeks.
Millised kala kehaosad aitavad tal vees liikuda?
Ujulestad
Uimed
Saba
Pildil on ...
umbjärv.
lähtejärv.
läbivoolujärv.
Ujupõis aitab kaladel
saada veest hapnikku.
liikuda vees üles- ja allapoole
olla pidevalt märg.
kiiremini liikuda.
Sääsevastsetel on hingamiseks...
lõpused.
kopsud.
õhutoru.
ujupõis.
Konni ja vesilikke nimetatakse ...
kahepaikseteks.
roomajateks.
selgrootuteks.
imetajateks.
Pildil on
vesikupp.
vesiroos.
lemmel.
vesikullerkupp.
