wayground logo

Free Printable Worksheets

Font size

S
M
L
XL
Worksheets

Epidemioloogia II

Total questions: 132

Worksheet time: 4hrs 24mins

Name
Class
Date
1.

Testi mille tulemuse alusel otsustatakse lõplikult organismi tegeliku seisundi üle nimetatakse:

a)

diagnostiline test

b)

skriiningtest

c)

surrogaattest

d)

sõeltest

2.

Testi mida kasutatakse kas populatsiooni seisundi määratlemiseks või isendi seisundi esialgseks hindamiseks on:

a)

sõeltest

b)

diagnostiline test kitsamas mõistes

c)

patognoomne test

d)

surrogaattest

3.

Testi mille abil on meil võimalik kaudselt kindlaks määrata organismi seisund nimetatakse

a)

sõeltestiks

b)

skriiningtest

c)

patognoomne test

d)

surrogaattest

4.

Testi mille abil on meil võimalik otseste (haigust määravate) tunnuste alusel kindlaks määrata organismi tegelik seisund nimetatakse:

a)

surrogaattest

b)

diagnostiline test

c)

sõeltest

d)

patognoomne test

5.

Patognoomne test määrab looma terviseseisundi:

a)

väliste tunnuste alusel

b)

otseselt haigust määravate tunnuste alusel

c)

kaudselt haigusele viitavate tunnuste alusel

d)

sisemiste tunnuste alusel

6.

Analüütiline spetsiifilisus väljendab

a)

rist-reaktsioonide esinemise sagedust testimisel

b)

testi määramispiiri

7.

Analüütiline tundlikkus väljendab

a)

rist-reaktsioonide esinemise sagedust testimisel

b)

testi määramispiiri

8.

Testi täpsus väljendab:

a)

Tõenäosust, millega terve looma testitulemus on positiivne

b)

Tõenäosust, millega looma testitulemus vastab looma tegelikule seisundile

c)

Tõenäosust, millega looma testitulemus on testi korduval tegemisel sama

d)

Tõenäosust, millega haige looma testitulemus on positiivne

e)

Tõenäosust, millega haige looma testitulemus on negatiivne

9.

Testi tundlikkus väljendab:

a)

Tõenäosust, millega haige looma testitulemus on positiivne

b)

Tõenäosust, millega terve looma testitulemus on negatiivne

c)

Tõenäosust millega terve looma testitulemus on positiivne

d)

Tõenäosust, millega haige looma testitulemus on negatiivne

10.

Testi spetsiifilisus väljendab:

a)

Tõenäosust, millega terve looma testitulemus on positiivne

b)

Tõenõosust, millega haige looma testitulemus on positiivne

c)

Tõenäosust, millega terve looma testitulemus on negatiivne

d)

Tõenäosust, millega haige loma testitulemus on negatiivne

11.

Muutes testi läviväärtust muutub:

a)

Ei tundlikkus ega spetsiifilisus

b)

Testi tundlikkus

c)

Nii tundlikkus kui spetsiifilisus

d)

Spetsiifilisus

12.

Kui tetsi läviväärtust muutes suureneb testi spetsiifilisus, siis tundlikkus:

a)

sõltub testist - kas suureneb või väheneb

b)

suureneb

c)

väheneb

d)

jääb muutumatuks

13.

Mitme testi tulemuste kombineerimisel: kasutades seerias (järjestiku) interpretatsiooni

a)

maksimeeritakse testsüsteemispetsiifilisus

b)

maksimeeritakse testsüsteemi tundlikkus

14.

Mitme testi tulemuste kombineerimisel: kasutades paralleelset interpretatsiooni

a)

maksimeeritakse testsüsteemi spetsiifilisus

b)

maksimeeritakse testsüsteemi tundlikkus

15.

Valim on:

a)

loomarühm mida otseselt uuritakse

b)

populatsioon, milest võetakse valim uuringu läbi viimiseks

c)

populatsioon, mille kohta me tahame teavet saada ja mille suhtes järeldusi teha

16.

uuringupopulatsioon on:

a)

loomarühm mida otseselt uuritakse

b)

populatsioon, millest võetakse valim uuringu läbi viimiseks

c)

populatsioon, mille kohta me tahame teavet saada ja mille suhtes järeldusi teha

17.

sihtpopulatsioon on:

a)

loomarühm mida otseselt uuritakse

b)

populatsioon, millest võetakse valim uuringu läbi viimiseks

c)

populatsioon, mille kohta me tahame teavet saada ja mille suhtes järeldusi teha

18.

Valim on:

a)

Kõik populatsiooni terved isendid, keda asutakse uurima

b)

Haiged isendid, kes uuringu käigus populatsioonist avastatakse

c)

Isendite või objektide kogum, mis on valitud suuremast kogumist, mille kohta me teavet soovime saada

d)

Kõik individuaalselt identifitseeritud isendid populatsioonis

19.

Valiku üksus on:

a)

loom, kellel on teatud tõenäosus sattuda valimisse

b)

valimi võtmisega tegelev uurijate rühm

c)

objekt või isend, kes/mis valitakse uuringusse kogumist individuaalselt mõne valiku meetodi abil

d)

populatsioon või objektide kogum, millest võetakse valim mõne valiku meetodi abil

20.

Nimekiri, mis sisaldab populatsiooni kõiki valiku üksusi on

a)

Freim

b)

Nimekiri

c)

Loendus

d)

List

21.

Valiku loend on:

a)

objekt või isend, kes/mis valitakse uuringusse kogumist individuaalselt mõe valiku meetodi abil

b)

Kõik terved isendid populatsioonis, kes on individuaalselt identifitseeritud

c)

Määratletud populatsioon või objektide kogum, millest võetakse valim mõe valiku meetodi abil

d)

Valimivõtu protsess, mille abil valitakse valiku üksused valimisse

22.

Valiku loendi moodustamiseks on vaja

a)

kõik terved isendid individuaalselt identifitseeritud

b)

kõik isendid individuaalselt identifitseerida

c)

kõik haiged isendid individuaaselt indetifitseerida

d)

kõik terved isendid uurida

23.

Tõenäosusliku valikuga on tegemist

a)

kui loomad on võetud valimisse kasutades juhusliku valiku metodeid

b)

kui loomad on valitud valimisse sõltuvalt nende tevisestaatusest

c)

kui loomad on võetud valimisse suvaliselt

d)

kui kõikidel isenditel on võimalik sattuda valimisse

24.

Lihtsa juhuvalimiga on tegemist:

a)

kui loomad on valitud valimisse teatud regulaarsusega

b)

kui kõik isendid võetakse tõenäoliselt valimisse

c)

kui loomad on võetud valimisse nii nagu juhtub

d)

kui kõikidel isenditel on võrdne tõenäosus sattuda valimisse

25.

Juhuvalim on ühtlasi

a)

loenduslik valim

b)

tõenäosuslik valim

c)

eesmärgist lähtuv valim

d)

mugavusvalim

26.

Juhuvalimi võtmiseks populatsioonist on vaja:

a)

Kõik haiged isedid individuaalselt identifitseerida

b)

Kõik terved isendid individuaalselt identifitseerida

c)

Kõik terved isendid uurida

d)

Kõik isendid individuaalselt identifitseerida

27.

Süstemaatilise juhuvalimiga on tegemist:

a)

Kui kõikidel isenditel on võrdne tõenäosus sattuda valimisse

b)

Kui loomad on valitud valimisse kindlaksmääratud regulaarsusega

c)

kui loomad on võetud valmisse nii nagu juhtub

d)

kui kõik isendid võetakse tõenäoliselt valimisse

28.

Süstemaatiline juhuvalim on ühtlasi:

a)

mugavusvalim

b)

tõenäosuslik valim

c)

loenduslik valim

d)

eesmärgist lähtuv valim

29.

Kihtvalik on valimivõtmise meetod, kus

a)

populatsioon jagatakse enne üksuste valimist alampopulatsioonideks mõõdetavat omadust mõjutava tunnuse alusel

b)

valim võetakse mitmel erineval ajaperioodil

c)

valim võetakse erineva tasandi üksustest alustades kõrgeimast ja lõpetades madalaimaga

d)

valim võetakse mitmest erinevast karjast

30.

Klastervalik on valimivõtmise meetod, kus:

a)

valim võetakse erineva tasandi üksustest alustades kõrgeimast ja lõpetades madalaimaga, kus juures viimase tasandi kõik üksused võetakse uuringusse

b)

valim võetakse mitmest erinevast karjast

c)

populatsioon jaotatakse enne üksuste valimist alampopulatsioonideks mõõdetavat omadust mõjutava tunnuse alusel

d)

valim võetakse mitmel erineval ajaperioodil

31.

Mitmeastmeline valik on valimivõtmise meetod, kus

a)

Valim võetakse mitmel erineval ajaperioodil

b)

Valim võetakse erineva tasandi üksustest alustades kõrgeimast ja lõpetades madalaimaga

c)

valim võetakse mitmest erinevast karjast

32.

Kui valimisse võetakse loomad, kellel on kliinilised haigustunnused, on tegemist:

a)

eesmärgist lähtuva valimiga

b)

juhuvalimiga

c)

kihtvalimiga

d)

tõenäosusliku valimiga

33.

Eesmärgist lähtuv valim on ühtlasi:

a)

mittetõenäosuslik valim

b)

tõenäosuslik valim

c)

mugavusvalim

d)

juhuvalim

34.

Kui uuritakse loomi, kes esimesena ette juhtuvad, siis on tegemist

a)

kihtvalimiga

b)

juhuvalimiga

c)

mittetõenäosusliku valimiga

d)

tõenäosusliku valimiga

35.

Valimimahu arvutus haiguse levimuse hindamiseks ei erine haiguse avastamiseks populatsioonis võetava valimi mahu arvutamisest

a)

tõene

b)

väär

36.

Kõik need väited kehtivad kirjeldavate vaatlevuuringute kohta VÄLJA ARVATUD:

a)

on mõeldud looma tervisega seotud nähtuste kirjeldamiseks

b)

ei ole võimalik teha järeldusi riskitegurite ja tagajärgede (haiguse) vaheliste põhjuslike seoste kohta

c)

ei moodusta võrdlusrühmi

d)

ei kuulu epidemioloogiliste uuringute kategooriasse

37.

Haigusjuhtude tuvastamine populatsioonis kasutades suure tundlikkusega kiirteste või uuringuid eesmärgiga avastada väliselt tervete isendite hulgast need, kellel tõenäoliselt haigus esineb

a)

sõeluuring

b)

seire

c)

monitooring

38.

Süstemaatiline loomapopulatsiooni uurimine looma või karja tasandil, juhuvalimist või totaaluuringuna haigusjuhtude avastamiseks ja meetmete kohaseks rakendamises haiguse leviku vältimiseks ja/või probleemi kõrvaldamiseks

a)

sõeluuring

b)

seire

c)

monitooring

39.

Süstemaatiline loomapopulatsiooni uurimine, juhuvalimist või totaaluuringuna haigusjuhtude tuvastamiseks ja registreerimiseks

a)

sõeluuring

b)

seire

c)

monitooring

40.

Rea juhtude uuring hõlmab ka kontrollrühma

a)

tõene

b)

väär

41.

Analüütiliste vaatlusuuringute hulka kuuluvad selles loetelus kõik VÄLJA ARVATUD:

a)

läbilõikeuuring

b)

juht-kontrolluuring

c)

kliiniline välikatse

d)

kohortuuring

42.

Eksperimentaaluuringu kohustuslikud komponendid on:

a)

katserühm

b)

kontrollrühm

c)

vaatlusrühm

d)

juhtude rühm

43.

Peamien erinevus vaatlusuuringu ja eksperimentaaluuringu vahel on:

a)

eksperimentaalse uuringu korral uuringut läbiviiv isik on teadmatuses loomade eksponeeritusest uuritavale tegurile kuni uuringu lõpuni kuid mitte vaatlusuuringu korral

b)

ekperimentaaluuringud viiakse läbi laborloomadega, vaatlusuuringud koduloomadel

c)

uurijal on kontroll uurimisalustelt saadava väljundi (tulemi) üle eksperimentaalse uuringu korral, kuid mitte vaatlusuuringu korral

d)

uurija kontrollib loomade eksponeeritust tegurile eksperimentaalse uuringu korral, kuid mitte vaatlusuuringu korral

44.

Laboratoorse uuringu kohta kehtivad kõik järgnevad väited VÄLJA AVATUD ÜKS:

a)

põhjuslikkus selge

b)

uurija kontrollib täielikult katse tingimusi (loomad, nende pidamistingimused, eksponeering)

c)

tulemused reaalses maailmas kehtivad

d)

kasutatakse väikest arvu loomi

45.

Läbilõikeuuring põhineb:

a)

loomade või karjade populatsioonist võetud juhuvalimil

b)

valimistel eksponeeritud ja mitteeksponeeritud loomadest

c)

haigete ja/või tervete loomade hulgast võetud juhuvalimil

d)

valimitel juhtudest ja kontrollidest

46.

Läbilõikeuuringut tuleks eelistada, kui:

a)

haigus on harvaesinev

b)

uuringu võimsus on väike ja usaldusnivoo kõrge

c)

aeg eksponeeringust ohutegurile kuni haiguse tekkimiseni on lühike

d)

kui uurimise tulemused peaksid kirjeldama olukorda kogu populatsioonis

47.

Juht-kontroll põhineb:

a)

haigete ja/või tervete loomade hulgast võetud juhuvalimil

b)

loomade või karjade populatsioonist võetud juhuvalimil

c)

valimitel eksponeeritud ja mitteeksponeeritud loomadest

d)

valimitel juhtudest ja kontrollidest

48.

Juht-kontrolluuringut tuleks eelistada, kui:

a)

kui haigus on harvaesinev

b)

ajavahemik eksponeeringust ohutegurile kuni haiguse tekkimiseni on lühike

c)

kui uurimise tulemused peaksid kirjeldama olukorda kogupopulatsioonis

d)

uuringu võimsus on väike ja usaldusnivoo kõrge

49.

Millist seose näitajat saate kasutada juht-kontroll uuringu puhul?

a)

levimuse suhe

b)

p-väärtus

c)

šansside suhe

d)

suhteline risk

50.

Kohort ehk tegurilähtene uuring põhineb:

a)

valimitel juhtudest ja kontrollidest

b)

valimitel eksponeeritud ja mitteeksponeeritud loomadest

c)

loomade või karjade populatsioonist võetud juhuvalimil

d)

haigete ja/või tervete loomade hulgast võetud juhuvalimil

51.

Juhtkontroll ja kohortuuringu peamine erinevus seisneb selles, et juhtkontroll uuring algab eksponeeritud indiviididest ja kohotuuring algab indiviididest kellel on haigus

a)

tõene

b)

väär

52.

Suhteline risk ja šansside suhe on olulised seose tugevuse näitajad

a)

tõene

b)

väär

53.

Uuringuliik, mille tulemustets saame kalkuleerida levimuste suhte on:

a)

juht-kontrolluuring

b)

läbilõikeuuring

c)

tegurilähtne uuring

54.

Uuringuliik, mille tulemustest saame kalkuleerida suhtelise riski on:

a)

Läbilõikeuuring

b)

Tegurilähtne uuring

c)

Juht-kontrolluuring

55.

Suhteline risk on:

a)

riskiteguritega seonduvate kulude mõõt

b)

ohuteguri mõju suuruse mõõt haigestumusele

c)

ohuteguri ja haiguse vahelise seose tugevuse mõõt

d)

statistilise seose tõenäosuse mõõt

56.

Suhteline risk 3,5 tähendab, et:

a)

Haigestumuse risk eksponeeritud loomarühmas on 3,5x suurem võrreldes võrdlusrühmaga

b)

Eksponeerituse risk on ühes loomarühmas 3,5x suurem võrreldes tervete rühmaga

c)

haigestumise risk on 3,5

d)

looma šanss haigestuda on 3,5

57.

Kui suhteline risk võrdub ühega, siis

a)

ei ükski siin toodud variandist

b)

risk eksponeeritute hulgast on suurem kui mitteeksponeeritute hulgas

c)

risk eksponeeritute hulgas on võrdne riskiga mitteeksponeeritute hulgas

d)

risk eksponeeritute hulgas on väiksem kui mitteeksponeeritute hulgas

58.

Relatiivne risk =, lähtudes 2x2 tabeli tähistusest

a)

(a/b)/(c/d)

b)

(a/c)/(b/d)

c)

[a/(a+b)]/[c/(c+d)]

d)

(axb)/(cxd)

59.

Uuringuliik, mille tulemusest saame kalkuleerida šansside suhte on:

a)

tegurilähtne uuring

b)

juht-kontrolluuring

c)

läbilõikeuuring

60.

Omistav risk on:

a)

ohuteguri mõju suuruse mõõt haigestumusele

b)

statistilise seose tõenäosuse mõõt

c)

ohuteguri ja haiguse vahelise seose tugevuse mõõt

d)

riskiteguriga seonduvate kulude mõõt

61.

Populatsiooni omistatav risk väljendab

a)

haigestumuse määra kogupopulatsioonis, mis on tingitud uuritava ohuteguri mõjust

b)

kui suurt osa haigestumusest populatsioonis on võimalik vältida kui välistada ohuteguri mõju

c)

ülemäärast haigestumise riski ohutegurile eksponeeritud loomade rühmas võrreldes eksponeerimata loomadega

d)

kui suur osa haigestumusest eksponeeritud rühmas on tingitud ohutegurist

62.

Proportsionaalne populatsiooni omistatav risk näitab

a)

haigestumuse määr kogupopulatsioonis, mis on tingitud uuritava ohuteguri mõjust

b)

kui suurt osa haigestumusest populatsioonis on võimalik vältida kui välistada ohuteguri mõju

c)

ülemäärast haigestumise riski ohutegurile eksponeeritud loomade rühmas võrreldes eksponeerimata loomadega

d)

kui suur osa haigestumusest eksponeeritud rühmas on tingitud ohutegurist

63.

Omistatv risk väljendab

a)

haigestumuse määr kogupopulatsioonis, mis on tingitud uuritava ohuteguri mõjust

b)

kui suurt osa haigestumusest populatsioonis on võimalik vältida kui välistada ohuteguri mõju

c)

ülemäärast haigestumise riski ohutegurile eksponeeritud loomade rühmas võrreldes eksponeerimata loomadega

d)

kui suur osa haigestumusest eksponeeritud rühmas on tingitud ohutegurist

64.

proportsionaalne omistatav risk näitab

a)

haigestumuse määra kogupopulatsioonis, mis on tingitud uuritava ohuteguri mõjust

b)

kui suurt osa haigestumusest populatsioonis on võimalik vältida kui välistada ohuteguri mõju

c)

ülemäärast haigestumise riski ohutegurile eksponeeritud loomade rühmas võrreldes eksponeerimata loomadega

d)

kui suur osa haigestumusest eksponeeritud rühmas on tingitud ohutegurist

65.

Hii-ruut testi kasutatakse:

a)

suhtelise riski kalkuleerimiseks

b)

kahe keskmise vahelise erinevuse testimiseks

c)

šansside suhte kalkuleerimiseks

d)

seose tugevuse hindamiseks kahe kategoorialise muutja vahel

66.

Hii-ruut testist saadav p-väärtus väljendab:

a)

olulise efekti esinemise tõenäosust tingimusel, et alternatiivne hüpotees (HA) peab paika

b)

tetsi positiivse tulemuse ennustusväärtust

c)

riskiteguri ja haiguse vahel oleva seose tõenäosust

d)

tõenäosust, et andmete jaotumine tabelis on juhuslik - s.o esimest tüüpi statistilises vea tõenäosust

67.

Tegurimõju segamine ja nihe on mõlemad näited juhuslikust veast

a)

Tõene

b)

Väär

68.

mistahes tüüpi nihe võib vähendada uuringu nii seesmist kui välist kehtivust

a)

tõene

b)

väär

69.

Kaalud olid vanad ja mõõtsid järjekindlalt 500 grammi vähem. Selle tagajärjeks on.

a)

informatsiooni nihe

b)

tegurimõju segaja nihe

c)

valikunihe

d)

ei põhjusta nihet

70.

Informatsiooni nihet saab kontrolida

a)

juhuvalimeid kasutades

b)

suurendades mõõtmiste täpsust

c)

välistamise teel, valides ainult muutuja ühe tasemega valimiüksusest

d)

kihtanalüüsi abil

71.

Väärliigituse nihe võib olla tingitud nii haiguse kui eksponeeringu väärliigitusest

a)

tõene

b)

väär

72.

Valimi suurus oli väike, nii et usaldusvahemikud olid suured. See põhjustab:

a)

informatsiooni nihke

b)

tegurimõju segaja nihke

c)

ei põhjusta nihet

d)

valiku nihke

73.

valikunihet saab kontrollida

a)

kihtanalüüsiga

b)

suurendades mõõtmiste täpsust

c)

välistamise teel, uurides ainult muutuja ühe taseme liikmeid

d)

juhuvalimeid kasutades

74.

Üks meeskond otsustas, et neile ei meeldi jalgsi liikuda, nii et nad ignoreerisid oma juhuslikult valitud klastrite nimekirja ja testisid ainult loomi, kes elasid teeäärsetes külades. See põhjustab:

a)

informatsiooninihke

b)

valikunihke

c)

ei põhjusta nihet

d)

tegurimõju segaja nihke

75.

Tegurimõju segamine esineb, kui haiguse avaldumus kahe või enama riskiteguri mõju tõttu erineb sellest, mida eeldaksime tegurite individuaalse mõju liitmisel

a)

tõene

b)

väär

76.

Tegurimõju segamist saab kontrollida:

a)

suurendades testide tundlikkust ja spetsiifilisust

b)

sobitades uuritavaid tegurimõju segaja klasside alusel

c)

kihitades andmeid tegurimõju segaja klasside viisi

d)

kasutades juhuvalimeid

77.

Valige patogeenid, keda loetakse mikroobideks

a)

lülijalgsed

b)

ainuraksed seened

c)

bakterid

d)

helmindid

e)

algloomad

78.

Mis on "infektsioon"?

a)

Mõlemad väited on valed

b)

Mõlemad väited on tõesed

c)

on peremeesorganismi nakatuse seisund, millega kaasneb tavapäraselt selle vastureaktsioon infitseerivale organismi sissetungile

d)

on mikroobi sisenemine peremeesorganismi ning seal arenemine ja paljunemine

79.

Inkubatsiooni periood on:

a)

ajavahemik peremehe nakatumisest haigustekitajaga kuni kliiniliste tunnuste tekkimiseni

b)

ajavahemik peremehe nakatumisest haigustekitajaga kuni selle eritumise alguseni peremehest

c)

ajavahemik peremehe nakatumisest haigustekitajaga kuni selle avastamiseni peremehes

80.

Haiguse tekke seisukohat liigitub infektsioon järgmiselt:

a)

krooniline nakkus

b)

latente nakkus

c)

mikroobikandlus

d)

subkliiniline infektsioon

e)

kliiniline infektsioon

81.

The outcomes of infectious disease can be (according to Thrufield):

a)

subclinical infection

b)

chronic clinical infection

c)

the carrier state

d)

recovery

e)

death

82.

Infektsioon, mille puhul patogeen on organismis pikka aega passiivne on:

a)

subakuutne nakkus

b)

subkliiniline nakkus

c)

latentne nakkus

d)

krooniline nakkus

83.

Termin nakkuskandja viitab nakatunud loomadele, kelle organismis on haigustekitaja, kuid kes on tavaliselt asümptomaatilised. Erinevat tüüpi nakkuskandjad on järgmise: eritab tekitajat pidevalt kogu elu vältel

a)

püsinakkus

b)

inkubatsiooniperioodi kandja

c)

rekovalestsenrsiperioodi kandja

d)

latentne kandja

84.

Termin nakkuskandja viitab nakatunud loomadele, kelle organismis on haigustekitaja, kuid kes on tavaliselt asümptomaatilised. Erinevat tüüpi nakkuskandjad on järgmise: eritab haigustekitajat enne kliiniliste tunnuste ilmnemist

a)

püsinakkus

b)

inkubatsiooniperioodi kandja

c)

rekovalestsentsiperioodi kandja

d)

latentne kandja

85.

Termin nakkuskandja viitab nakatunud loomadele, kelle organismis on haigustekitaja, kuid kes on tavaliselt asümptomaatilised. Erinevat tüüpi nakkuskandjad on järgmise: eritab tekitajat pärast kliiniliste tunnuste möödumist

a)

püsinakkus

b)

inkubatsiooniperioodi kandja

c)

rekovalestsentsiperioodi kandja

d)

latentne kandja

86.

Termin nakkuskandja viitab nakatunud loomadele, kelle organismis on haigustekitaja, kuid kes on tavaliselt asümptomaatilised. Erinevat tüüpi nakkuskandjad on järgmise: ei erita viirust pikema aja vältel, kuid võib eritada periooditi viiruse reaktiveerumisel ning sellega võib kaasneda kliiniliste haigustunnuste avaldumine

a)

püsinakkus

b)

inkubatsiooniperioodi kandja

c)

rekovalestsentsiperioodi kandja

d)

latentne kandja

87.

Võimekus siseneda peremeesorganismi, seal paljuneda ning tekitada infektsioon on haigstekitaja

a)

nakkuslikkus

b)

patogeensus

c)

virulentsus

d)

antigeensus

88.

Haiguste raskusaste nakatunud peremeesorganismis iseloomustab haigustekitaja:

a)

patogeensust

b)

nakkavust

c)

antigeensust

d)

virulentsust

89.

Haigustekitaja võimet kanduda edasi loomalt loomale nimetatakse:

a)

virulentsus

b)

kontagioossus

c)

nakkuslikkus

d)

patogeensus

e)

antigeensus

90.

Peremees, kus parasiteerib suguküps parasiit ja toimub suguline paljunemine

a)

lõpp-peremees

b)

esmane peremees

c)

vaheperemees

d)

võimendaja peremees

e)

teisene peremees

91.

Loomaliik, mis tagab haigustekitaja püsimise piirkonnas

a)

lõpp-peremees

b)

esmane peremees

c)

vaheperemees

d)

võimendaja peremees

e)

teisene peremees

92.

Loomaliik, kus toimub parasiidi arengu teatud etapp või paljunemine, mis ei ole suguline paljunemine

a)

lõpp-peremees

b)

esmane peremees

c)

vaheperemees

d)

võimendaja peremees

e)

teisene peremees

93.

Loomaliik, milles toimub haigustekitaja paljunemine, mille tulemusena suureneb järsult haigustekitaja hulk

a)

lõpp-peremees

b)

esmane peremees

c)

vaheperemees

d)

võimendaja peremees

e)

teisene peremees

94.

Loomaliik, mis tavaliselt ei osale haigustekitaja elutsüklis, kuid kellel nakkust aeg ajalt esineb

a)

lõpp-peremees

b)

esmane peremees

c)

vaheperemees

d)

võimendaja peremees

e)

teisene peremees

95.

Loom võib olla nakkusallikas ainult siis, kui ta on kliiniliselt haige ja nakkuslik, kuid elus

a)

tõene

b)

väär

96.

Nakkusallikas on (valige kõige täpsem vastus):

a)

organsüsteem, mille kaudu haigustekitaja eritub nakatunud peremeesorganismist

b)

nakatunud peremeesorganism või saastunud objekt, millest vastuvõtlik peremeesorganism haigustekitaja omandab

c)

elus peremees, kel on võimalik vastuvõtlikku isendit nakatada

97.

Elusorganismide populatsioon või eluta keskkond, milles haigustekitaja tavaliselt elab ja kust ta võib levida edasi vastuvõtlikule organismile on haigustekitaja (vali täpseim vastus)

a)

reservuaar

b)

nakkusallikas

c)

siirutaja

d)

vaheperemees

e)

peremees

98.

Haigustekitaja eritumise tee on:

a)

Kumbki väide ei ole õige

b)

anatoomiline tee, mille kaudu patogeen oma peremehe kehast väljub

c)

tee, mille kaudu patogeen kandub nakkuslikult indiviidilt vastuvõtlikule

d)

mõlemad väited on õiged

99.

Kõik need on nakkumise teed, VÄLJA ARVATUD:

a)

kontakt

b)

vertikaalne

c)

otsene

d)

perkutaanne

e)

alimentaarne

100.

Sobitage ülekande moodus õige tüübiga: transovariaalne

a)

vertikaalne

b)

horisontaalne

101.

Sobitage ülekande moodus õige tüübiga: siirutajatega

a)

vertikaalne

b)

horisontaalne

102.

Sobitage ülekande moodus õige tüübiga: klostraalne

a)

vertikaalne

b)

horisontaalne

103.

Sobitage ülekande moodus õige tüübiga: in utero

a)

vertikaalne

b)

horisontaalne

104.

Sobitage ülekande moodus õige tüübiga: aerogeenne

a)

vertikaalne

b)

horisontaalne

105.

Sobitage ülekande moodus õige tüübiga: fomiitidega

a)

vertikaalne

b)

horisontaalne

106.

Sobitage ülekande moodus õige tüübiga: piisknakkus

a)

vertikaalne

b)

horisontaalne

107.

Haiguse edasikandumist loomadevahelise füüsilise kontakti ja seksuaalse kontakti kaudu nimetatakse:

a)

vertikaalne ülekanne

b)

kaudne ülekanne

c)

otsene ülekanne

108.

Bioloogiline siirutaja on

a)

(selgrootu) loom, kelles tekitaja läbib vajaliku osa oma elutsüklist või paljuneb, enne kui siirutaja kannab selle vastuvõtlikule selgroogsele peremehele

b)

(selgrootu) loom, kes kannab füüsiliselt (kehaosadel) tekitajaperemeesorganismi ilma, et see paljuneks või areneks siirutajas

109.

Mehhaaniline siirutaja

a)

(selgrootu) loom, kelles tekitaja läbib vajaliku osa oma elutsüklist või paljuneb, enne kui siirutaja kannab selle vastuvõtlikule selgroogsele peremehele

b)

(selgrootu) loom, kes kannab füüsiliselt (kehaosadel) tekitajaperemeesorganismi ilma, et see paljuneks või areneks siirutajas

110.

Kõik need on fomiidid VÄLJA ARVATUD

a)

sääsk

b)

meditsiinilised instrumendid

c)

sööt

d)

allapanu

e)

jalanõud

111.

Nakkuse ülekanne eluta objektide (ülekandetegurite) e fomiitide vahendusel on ühtlasi:

a)

piisknakkus

b)

kaudne ülekanne

c)

otsene ülekanne

112.

Mõelge järgmisele juhtumile. Loom oli nakatunud viirusega. Sääsk imes loomalt verd ja sai viiruse ning imes seejärel verd inimeselt ja nakatas inimese. Kes on selles süsteemis siirutaja (vektor)?

a)

loom

b)

sääsk

c)

viirus

d)

inimene

113.

Võimekus ellu jääda ebasoodsates keskkonnatingimustes on haigustekitaja

a)

virulentsus

b)

antigeensus

c)

patogeensus

d)

stabiilsus

114.

Lähtudes tabeli tähistustest sea vastavusse: tundlikkus

a)

TP/H+

b)

TN/H-

c)

(TP+TN)/(H+ + H-)

115.

Lähtudes tabeli tähistustest sea vastavusse: spetsiifilisus

a)

TP/H+

b)

TN/H-

c)

(TP+TN)/(H+ + H-)

116.

Lähtudes tabeli tähistusest sea vastavusse: täpsus

a)

TP/H+

b)

TN/H-

c)

(TP+TN)/(H+ + H-)

117.

Lähtudes tabeli tähistustest sea vastavusse: negatiivne ennustusväärtus

a)

(TP+TN)/(H+ + H-)

b)

TN/T-

c)

TP/T+

118.

Lähtudes tabeli tähistustest sea vastavusse: positiivne ennustusväärtus

a)

(TP+TN)/(H+ + H-)

b)

TN/T-

c)

TP/T+

119.

Kasutades tabeli tähistusi: tegelik levimus on

a)

H+/(H+ + H-)

b)

T+/(H+ + H-)

120.

Kasutades tabeli tähistusi: ilmnev levimus on

a)

H+/(H+ + H-)

b)

T+/(H+ + H-)

121.

Millised tegurid mõjutavad peamiselt epideemiakõvera kuju haiguspuhangu ajal?

a)

karja immuunsus

b)

geograafilijne piirkond, kus haiguspuhang aset leiab ja sealsed keskkonnatingimused

c)

patogeeni ülekande moodus ja nakkavus

d)

veterinaarabi kättesaadavus ja tõhusus

122.

Mida väljendab Kendalli lävenditeoreem epideemia kontekstis?

a)

see kirjeldab minimaalset vaksineeritute arvu, mis on vajalik nakkushaiguse täielikuks likvideerimiseks

b)

see illustreerib tõrjemeetmete mõju haiguste leviku vähendamisele

c)

see kirjeldab vastuvõtlike isendite maksimaalset arvu, mis võib populatsioonis eksisteerida enen karja immuunsuse saavutamist

d)

see selgitab minimaalset asustustihedust, mis on vajalik populatsioonis epideemia tekkeks

123.

Mida tähistab epidemioloogias reproduktsiooni alusarv, (R0)?

a)

vastuvõtlike isendite tihedus piirkonnas, kus haigus levib (isendeid km2 kohta)

b)

aeg, mis kulub haiguse levimiseks populatsioonis

c)

vastuvõtlike isendite minimaalne arv populatsioonis, mis võimaldab haiguse levikut

d)

keskmine sekundaarsete haigusjuhtude arv, mis on tekitatud ühe nakkusliku isendi poolt täiesti vastuvõtlikus populatsioonis

124.

Reproduktsiooni alusarv RO väärtus peab olema selline, et epideemia saaks tekkida:

a)

R0 <1

b)

R0 >1

c)

R0 =1

125.

Reproduktsiooni alusarv (R0) arvutatakse järgmiselt: R0=beeta x k x d. Selles valemis tähistab beeta

a)

nakkuse ülekandumise tõenäosust (efektiivse kontakti tõenäosus)

b)

nakatunud looma nakkuslikkuse perioodi pikkus

c)

kontaktide arvu ajaühikus

126.

Mida tähistab efektiivne reproduktsiooniarv (R(t)) epidemioloogias?

a)

selgitab minimaalset asustustihedust, mis on vajalik epideemia esinemiseks populatsioonis

b)

keskmine sekundaarsete haigusjuhtude arv, mille on tekitanud üks nakatunud isend täiesti vastuvõtlikus populatsioonis

c)

vastuvõtlike isendite arvu konkreetses populatsioonis teatud ajahetkel

d)

keskmine sekundaarsete haigusjuhtude arv, mille üks nakatunud isend konkreetsel ajal konkreetses populatsioonis genereeris puhangu ajal

127.

Mida mõõdab levitamismäär?

a)

aeg, mis kulub konkreetse loomapopulatsiooni hõlmamiseks vaktsineerimiskapmaaniaga

b)

vastuvõtlike karjade arv, mille üks nakatunud kari nakatab

c)

nakkushaiguste leviku kiirus populatsioonis

d)

veterinaarkliinikute tõhusus loomade ravimisel

128.

Mis on epidemioloogias matemaatiliste mudelite kasutamise peamine eesmärk?

a)

et täielikult asendada empiirilisi andmeid ja vaatlusi

b)

et teha täiesti kindlaid ennustusi

c)

et kaotada vajadus eksperimentaalsete uuringute järele

d)

keeruliste reaalmaailma nähtuste lihtsustamine analüüsiks ja mõistmiseks

129.

SIR simulatsioonimudelis on peremeesorganismi populatsioon jagatud mitmeks klassiks. Akronüüm SIR tähendab:

a)

S=HAIGED, I=IMMUUNSED, R=EEMALDATUD

b)

S=ELLUJÄÄNUD, I=IMMUUNSED, R=TERVISTUNUD

c)

S=KAHTLANE, I=NAKKUSLIK, R=ASENDATUD

d)

S=VASTUVÕTLIK, I=NAKKUSLIK, R=EEMALDATUD

130.

Millised väidetest kehtivad epidemioloogiliste SIR mudelite puhul:

a)

SIR mudelid on universaalsed ja neid saab kasutada ka mittenakkuslike haiguste dünaamika modelleerimiseks

b)

Isendid liiguvad klasside vahel vastavalt kindlaksmääratud fikseritud või muutuvale tõenäosusele

c)

SIR mudelid sobivad ainult epideemiliste haiguste modelleerimiseks

d)

SIR-mudeleid kasutatakse süsteemi muutuste modelleerimiseks, mis tähendab, et need on dünaamilised mudelid

e)

Isendite jaotus klasside lõikes muutub ajas

131.

Tekitaja ülekandumise tõenäosus beeta sõltub suuresti:

a)

kontakti tüübist nakkusliku ja vastuvõtliku isendi vahel

b)

nakkusliku isendi vastupidavusest haigusele

c)

tekitaja nakkuslikkusest ja kontagioossusest

d)

peremehe vastuvõtlikkusest

e)

populatsiooni tihedusest

132.

Reed-Frost mudel on kõige kasulikum SELLISTE nakkushaiguste modelleerimiseks:

a)

otsekontaktiga ülekanne

b)

mis kutsub esile täieliku immuunsuse pärast läbipõdemist

c)

lühikese nakkuslikkuse periood

d)

pikk nakkuslikkuse periood

e)

madal nakkavus

Similar Resources on Wayground

JPM KTET 130 QUESTION SET

130 questions

JPM KTET 130 QUESTION SET

quiz

Worksheet

•

University