wayground logo

Free Printable Worksheets

Font size

S
M
L
XL
Worksheets

Kordamine. Keskaja linnad.

Total questions: 31

Worksheet time: 22mins

Name
Class
Date
1.

Bürgeriteks kutsuti

a)

linna käsitöölisi

b)

linnakodanikke

c)

linna alamkihti

d)

linnajuhte

2.

Käsitööliste ühenduse põhikirja nimetatakse

a)

skraa

b)

gild

c)

tsunft

d)

raad

3.

Linnakodanike ehk bürgerite omavalitsusorgan kandis nimetust ...

a)

tsunft

b)

linnakohus

c)

gild

d)

raad

4.

Raehärrad valisid endi seast bürgermeistri ehk ..

a)

kohtuhärra

b)

linnapea

c)

linnameistri

d)

oldermanni

5.

Linnaõigus on dokument, kus kirjas ...

a)

linnaelanike reeglid, kohustused ja õigused

b)

kõigi linnade raehärrade nimed ja aadressid

6.

Eesti tähtsaimad linnad Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid Hansa liitu, mis oli...

a)

keskaegne käsitööliste koostööorganisatsioon

b)

Läänemere suurim kaubalinnade liit

c)

rahvusvaheliste rüütliturniiride suursponsor

7.

Keskaegse linna kaupmeeste ühing kandis nimetust ...

a)

tsunft

b)

gild

c)

raad

d)

bürgermeister

8.

Mis on toll? Märgi ära kõik õiged vastused.

a)

maks mida võeti maanteede, sildade või sadamate kasutamise eest

b)

maks mida võeti peatuspaikade, turuplatside kasutamise eest

c)

maks mida tasuti isikute või kaupade pealt

d)

maksti valitsejale, kes tagas selle eest julgeoleku

9.
Naine kuuletus keskajal alati ...
a)
oma abikaasale
b)
oma vennale
c)
kõigile nimetatutele
d)
oma isale
10.

Et olla edukas kaupmees, pidid tundma

a)

teisi inimesi, nende rahalist seisu ja oskama ainult enda riigi keelt.

b)

korrutustabelit.

c)

võõraid olusid, kauplemistavasid, valdama võõrkeeli ja oskama arvutada.

d)

ajalugu.

11.

Miks suhtuti keskajal kaupmeestesse vastuoluliselt?

a)

Sest nad olid liiga rikkad.

b)

Ta ostis kaupu kallimalt ja müüs odavamalt.

c)

Ta müüs liiga vähe kaupa.

d)

Temalt sai küll kaupu, aga ta ostis neid odavamalt ja müüs kallimalt.

12.

Mis oli gildide ülesanne?

a)

Mõista halvasti käitunud kaupmeeste üle kohut.

b)

Kaitsta liikmete ühiseid kaubandushuve, mõista õigust, korraldada usutoiminguid, meelelahutusi ja vastastikust abistamist.

13.

Millest sõltus see, kui kõrgelt hinnatud mõni käsitööamet oli?

a)

See sõltus sellest, mis materjali käsitööline kasutas ja kui osav ta oli.

b)

See sõltus sellest, mis ala maahärra parasjagu kõige olulisemaks pidas.

c)

See sõltus sellest, kas käsitööline oli sõbralik või mitte.

d)

See sõltus sellest, kui kallilt käsitöölased oma toodangut müüsid.

14.

Milline käsitööamet oli keskaja linnas üks väärikamaid?

a)

Kellassepp

b)

Kullassepp

c)

Raudsepp

d)

Habemeajaja

15.

Mida tähendab tsunftisundus?

a)

Et käsitööline on sunnitud tsunftis olema.

b)

Tsunftis oli lubatud töötada mingil kutsealal ainult vastava tsunfti meistritel.

c)

See on tsunfti põhikiri.

16.

Lihtsama käsitööala meistriks saamiseks piisas aastasest õpingust, keerukamaid ameteid tuli õppida 7-10 aastat (näiteks kullassepp). Mida pidi tegema kohe pärast õpinguid?

a)

Leidma sobiva töökoha ja tõestama enda oskusi, et tööd saada.

b)

Pidi abielluma mõne meistri tütrega või lesega ning alles siis sai tööd.

c)

Pidi täiendama end mõne teise linna meistri juures, sooritama meistritöö ning siis toimus tsunfti vastuvõtt. Meistriks saada sooviv sell pidi ka abielluma mõne sama eriala meistri tütre või lesega.

17.

Mis juhtus, kui käsitöömeistri toode ei vastanud nõuetele ehk polnud piisavalt meisterlik ja laitmatu?

a)

Meister hukati.

b)

Meister kaotas töö.

c)

Tema toode eemaldati müügilt ja hävitati see. Lisaks sai meister rahatrahvi.

d)

Toodet võis edasi müüa, kuid meister sai rahatrahvi.

18.

Kes neist ei kuulunud ühiskonna heidikute hulka?

a)

timukas

b)

prostituudid

c)

juudid

d)

teenijatüdrukud

19.

Selleks, et saada iseseisvaks käsitöömeistriks ja tsunftiliikmeks, pidi esitama šedöövri ehk ...

a)

veksli

b)

ausamba

c)

meistritöö

d)

uurimistöö

20.

Käsitöölise ametit hakati õppima varakult õpipoisina, hiljem järgnesid rännuaastad, kus pidi erinevate meistrite juures oskusi omandama ...

a)

pööningujänesena

b)

sellina

c)

üliõpipoisina

21.

Keskaja Euroopa majandus oli peamiselt naturaalmajandus ehk ...

a)

kaubeldi ainult looduslike toodetega

b)

tooteid vahetati kaup kauba vastu

c)

aus kaubandus

22.

Miks usaldati laenu andmine keskajal juutidele?

a)

Nad on kavalad ja rahaga osavad

b)

Kristlased ei tohtinud üksteisele intressiga laenata

c)

Moslemeid oli ju Euroopas siis vähe

d)

Tänu juudikübarale olid nad juba kaugele näha

23.

Kui suur osa inimestest elas keskajal linnas?

a)

15%

b)

20%

c)

25%

d)

30%

e)

10%

24.

Selleks, et saada linna kodanikuks pidid:

a)

omama kinnisvara

b)

olema mõne käsitööala meister

c)

elama mõne aja linnas

d)

pidid maksma kirikukümnist ja andma kodanikuvande

25.

Mis oli linna asutamise juures oluline?

a)

et linn asuks kaubateede ääres

b)

tooraine (ressursside) kättesaadavus

c)

inimeste olemasolu

d)

et linn asuks künka peal

26.

Kus oli linnaelu tähtsaim keskus?

a)

linnamüür

b)

turuplats

c)

sadam

d)

kirik

27.

Just selle jubeda haiguse kandjad pidid elama seegis ja linnas käies kandma kõristit.

a)

Katk

b)

Köha

c)

Pidalitõbi

d)

Vaimuhaigus

28.

Milline lause ei kirjelda tõeselt keskaja linnaelu?

a)

Loomapidamine tekitas linnas probleeme: hais, sõnnik, korjused tänaval

b)

Oli palju tulekahjusid, kuna majad olid tihedalt koos ja alguses olid majad puust

c)

Oli palju avalikke wc-sid, kus sai hügieeniliselt hädal käia

d)

Linnades peeti sageli suuri pidustusi, kuna keskajal oli palju rohkem kirikupühasid

29.
Mis on seek?
a)
kohtumaja
b)
keskaegne pank
c)
vaeste- ja haiglamaja
d)
keskaegne apteek
30.
Naiste roll keskaja ühiskonnas. Mis ei sobi vastuseks?
a)
Järglasi sünnitada
b)
Majapidamise eest hoolitseda
c)
Olla truu abikaasa
d)
Pakkuda eestkostet oma mehele
31.

Keskaja linnu ohustasid tihti

a)

tulekahjud

b)

maavärinad

c)

sõjad

d)

katkuepideemiad