WorksheetsJõed ja järved 2
Total questions: 50
Worksheet time: 1hrs 4mins
Eesti suurim järv on ..
Peipsi jõgi
Peipsi järv
Võhandu järv
Võrtsjärv
Kus asuvad lõpused?
Kus asub kõhuuim?
Kus asub rinnauim?
Millega kalad hingavad?
(a)
Kes on pildil olev kahepaikne?
(a)
Jaota loomad hingamise järgi.
Kala
Vesilik
Konn
Saarmas
Kobras
Jõevähk
Paljud veetaimed paiknevad vee all üleni. Sellised on (a) ja vesikuusk. Nemad hangivad hingamiseks vajalikku hapnikku (b) .
Märgi, milline taim hõljub veekogu pinnal ja ei kinnitu juurtega põhja külge.
Vesikupp
Vesikuusk
Kanada vesikatk
Lemmel
Eesti järvede vee läbipaistvus on (a) Kõige puhtaveelisemates järvedes ulatub valgus (b) sügavusele ja üle sellegi, sogaseveelistes järvedes aga vaevalt (c) sügavusele.
Pildil on üks läbipaistvamaid järvesid Eestis. Järve sügavus on 8 meetrit ja seal paistab vesi läbi kuni põhjani. Mis järvega on tegu?
Verevi järv
Harku järv
Äntu Sinijärv
Võrtsjärv
Millest oleneb kui läbipaistev on järves vesi?
Mudast
Liivast
Loomadest
Vetikatest
Järvevees on alati (a) Seda tuleb järvevette veetaimedelt ja (b) . Järve (c) elavad organismid kasutavad hapnikku oma elutegemiseks, seepärast on põhjas hapnikku kõige (d) .
Mida tähendab, et järv jääb ummuksisse?
Rohketoiteline järv hakkab kinni kasvama.
Hapnik saab otsa ja kalad lämbuvad järves.
Nähtust, kus vetikaid on rohkelt ning toimub veeõitseng.
Järves on liiga palju kalu ja nad on liiklusummikus.
Toitainete sisalduse järgi saame järved jaotada KOLMEKS:
Rohketoiteline, vähetoiteline ja segatoiteline.
Röövkalad, lepiskalad ja ilusadkalad.
Vikerforell, meriforell ja jõeforell.
Segatoiteline, läbipaistev ja segatoiteline.
Enamus Eesti järvi on (a)
Lahterda ära, millised tunnused käivad vastava järve kohta.
Toitaineid on palju.
Suhteliselt elurikkad.
Vee värvus on rohekaskollane.
Vesi ei ole eriti läbipastev.
Neid on Eestis suhteliselt vähe.
Vesi on puhas ja paistab läbi.
Toitaineid on vähe.
Pruunika värvusega.
Järve kaldad on soised ja turbased.
Leidub ohtralt huumusaineid.
Nt Võrtsjärv.
(a) sisalduse järgi jagunevad järved rohke-, sega- ja vähetoitelisteks. Järve taimestikurohkus sõltub sellest, kui palju on (b) taimede jaoks toitaineid. Taimede rohkusest sõltub ka (c) ja teiste loomade rohkus. Kui toitaineid on liiga palju , siis (d) organismide elutingimused.
Kes liugleb vee peal neljal peenel jalal?
(a)
(a) jagunevad kaldataimedeks ja veetaimedeks. (b) on tavaliselt maismaataimed, kes kasvavad veepiiril ümber järve ja vahel ka osaliselt vees. Tavaline kaldataim on (c) Veetaimedest on omakorda osa sellised, kellel lehed või osa lehtedest asuvad veepinnal. Osa taimi asuvad üleni vee all. Veetaim on näiteks (d)
Üks suuremaid tigusid järves on (a) . Terve oma elu veedad järve põhjas (b)
Kes on pildil?
(a)
Kes on pildil?
(a)
(a) järgi jagunevad kalad kaheks. (b) söövad väikeseid selgrootuid, aga ka taimset toitu. (c) toituvad teistest kaladest. Järves üks tavalisemaid lepiskalu on särg", röövakala (d)
Järvega seotud, pikkade jalgade ja pika nokaga, suur lind pildil.
(a)
Üks tavalisemaid veelinde meie järvedel on (a)
Märgi, kumb on emaslind.
Röövkala pildil on ...
(a)
Lepiskala pildil on (a)
Võrdle toitainete liikumist ja organismide toitumistingimusi järves ja jões.
Toitained on pidevas liikumises.
Veekogu põhja ei ladestu toitainete varusid.
Organismid peavad suutma tugevasti veekogu põhja kinnituda.
Väikesed veeloomad on kohastunud paigal püsima, sest liikuv vesi toob neile toidu kätte
Organismid võivad vabalt veekogus hõljuda.
Veekogu põhja ladestub toitainete varusid.
Toitained püsivad veekogus paigal.
Valgus ulatub sügavamale.
Ei toimu vee kihistumist soojuse järgi.
Jäätuvad talvel aeglasemalt või ei jäätu üldse.
Mis taim on pildil?
Varsakabi
Hundinui
Jõgi-kõõlusleht
Vesikupp
Millistes veekogudes jõevähk elab?
Nendes, kus on puhas vesi ja ei ole inimtegevuse poolt rikutud.
Nendes veekogudes, kus vesi on koguaeg jahe.
Jõevähk eelistab veekogusid, kus oleks palju taimi, mida toiduks tarbida.
Kes on pildil?
(a)
Märgi, kus asub jõeforell.
Millised organismid on pigem seotud jõega, millised järvega?
Saarmas
Jõevähk
Jäälind
Vikerforell
Kihulane
Jõgi-kõõlusleht
Sini-kaelpart
Liuskur
Järvekarp
Mudatigu
Hundinui
Mis on pildil?
(a)
Organismid, kes moodustavad toiduahela alguse.
(a)
Toiduahela lülid, kes toituvad taimedest või loomadest.
(a)
Elukoosluse liikmed, kes muudavad orgaanilist ainet mitteorgaaniliseks.
(a)
Toiduahel algab alati toojast, märgi pildil, kus on tootja.
Märgi, kus asub loomtoiduline tarbija.
Kuidas me nimetame vetikhõljumi vohamist?
Vesiroos
Veeõitseng
Sinivetikas
Üleujutus
Millised on kalakasvatuse 2 põhilist eesmärk?
Kasvatada kalu, et vähendada veekogudes olevaid kalaliike.
Kasvatada kalu, et oleks ilus veekogudes neid vaadata.
Kasvatada kalu inimestele müügiks/toiduks.
Kasvatada kalu, et rikastada meie veekogusid.
Millised on kodumaised kalaliigid?
Siig
Särg
Meriforell
Vikerforell
Võrdle meriforelli ja jõeforelli.
On kasvult suurem.
Sama liigi esindajad.
Veedavad osa elust jões.
On kasvult väiksem.
Hõbedase-hallika tooniga.
Kogu elu veedab jões.
Elab meres, käib jões kudemas.
Pruunikas-kuldne, punaste täppidega.
Inimesed kasutavad toiduks.
Kalad jagunevad toitumise järgi lepiskaladeks ja röövkaladeks. Liiguta kalad vastavalt toitumisele õigesse tulpa.
Nurg
Särg
Vimb
Koger
Viidikas
Latikas
Ahven
Haug
Koha
Vikerforell
Säga
Kiisk
Lõhe
Jõeforell
Lepiskala pildil on..
(a)
Kodumaine röövkala pildil on...
(a)
Kuidas sina saad veekogusid hoida?
Ei kasuta keemilisi putukatõrjevahendeid koduaias ega liiga palju väetisi.
Ei pese autot veekogu lähedal.
Viin öösel prügi veekogu äärde, sest pimedas ei näe mind keegi.
Ei vala maha kütust, kemikaale või muid ohtlikke jäätmeid.
Milleks kasutatakse meie jõged ja järvede vett?
Pesemiseks
Kariloomadele joogiveeks
Tööstusettevõtetes
Puhastatuna joogiveena.
