Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem

Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem

Bioloogia 9.kl

Sisenõrenäärmed

Hormoonid reguleerivad ainevahetust

• Hormoonid on keemiliselt aktiivsed ained, mida sünteesitakse sisenõrenäärmete poolt

• Sisenõrenäärmetes on väga tihedalt kapillaare ja hormoonid nõristuvad otse verre

Kuidas hormoonid toimivad?

• Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust ja talitlust 

• Igal hormoonil on oma ülesanne

• Nad on väga aktiivsed

• Hormoonidel on erinev toimeaeg

Multiple Choice

Mis näärmed toodavad hormoone?

• Kõhunääre

• Kilpnääre

• Sisenõrenäärmed

Multiple Choice

Kas väide "Sisenõrenäärmetel pole juhasid, seega erituvad hormoonid otse verre" on õige või vale?

• Õige

• Vale

Multiple Select

Millised on hormoonide omadused?

• Hormoonid liiguvad mööda juhasid

• Hormoonid liiguvad vereringe kaudu

• Hormoonid mõjutavad nii lühi- kui ka pikaajalisi protsesse

• Hormoonid toimivad vaid kõrgetes kontsentratsioonides.

Ajuripats ehk hüpofüüs ja käbikeha

Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Selle kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud.

Sünteesib ka kasvuhormooni.

Käbikeha reguleerib organismi ööpäevaseid rütme ja naha pigmentatsiooni

Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed

Kilpnääre mõjutab erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Lisaks mõjutab kasvamist ja arengut.

Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust organismis.

Multiple Choice

Ajuripats on tähtsaim nääre seepärast, et see

• toodab kasvuhormooni

• juhib teiste sisenõrenäärmete talitlust

• reguleerib glükoosi hulka veres

Multiple Choice

Kilpnääre

• reguleerib ainevahetuse kiirust

• toodab suguhormoone

• kiirendab hingamissagedust

Kõhunääre

See on segatüüpi nääre - eritab ensüüme ja hormooni.

Tähtsaim hormoon on INSULIIN, mis kontrollib glükoosi ainevahetust organismis.

Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegemist suhkurtõve ehk diabeediga.

Neerupealised

Tähtsaim hormoon ADRENALIIN.

Eritub hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral.

Valmistab organismi ette pingutuseks – põgenemiseks või võitluseks .

Sugunäärmed

Ülesandeks on suguhormoonide süntees ja sootunnuste kujunemine.

Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas

Naistel munasarjad toodavad munarakke ja naissuguhormoone.

Meestel munandid toodavad seemnerakke ja meessuguhormoone.

Multiple Choice

Neerupealised eritavad

• testosterooni

• adrenaliini

• insuliini

Multiple Choice

Suguhormoonid mõjutavad

• esmaste sugutunnuste arengut

• teiseste sugutunnuste arengut

Multiple Choice

Insuliini vaegus põhjustab

• diabeeti

• vererõhu tõusu

• südame pekslemist

Multiple Choice

Kuidas reguleerib insuliin glükoosi sisaldust veres?

• Tõstab

• Stabiliseerib

• Langetab

Närvisüsteem

Närvisüsteemi ülesanne on

võtta vastu infot nii välis- kui sisekeskkonnast ja selle põhjal juhtida ja kooskõlastada kõigi elundite talitlust.

Närvisüsteem jaotub peaajust ja seljaajust koosnevaks kesk­närvisüsteemiks ja närvidest moodustunud piirdenärvisüsteemiks.

Multiple Choice

Mis elund võtab vastu infot, analüüsib seda ning juhib organismi talitlust, edastades käsklused mööda närve?

• Peaaju

• Seljaaju

Multiple Choice

Mille ülesanne on tagada info edasiliikumine kehaosade vahel?

• Piirdenärvisüsteem

• Kesknärvisüsteem

Närvisüsteem koosneb närvirakkudest

Närvirakul on keha ja kaht tüüpi jätked: üks pikk akson - närviimpulss liigub närvirakust välja ja mitu lühikest dendriiti - närviimpulss liigub närviraku kehasse.

Suuraju

• Kõige suurem ja arenenum peaaju osa, mis on jaotunud paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks.

• Suuraju on kaetud ajukoorega,  

  kus asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ja liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. 

• Suuraju talletab infot - mälu (kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine)

Väikeaju ja piklikaju

• Väikeaju kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada keha tasakaalu.

• Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga

  Selles asuvad mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused – hingamine, südametegevus jms.

Multiple Choice

Kuidas nimetatakse suuraju välispinda?

• Ajukoor

• Dendriit

• Akson

Multiple Choice

Närviraku lühikesed jätked ehk...

• aksonid

• dendriidid

Multiple Choice

Parema kehapoole tegevust juhib

• vasak ajupoolkera

• parem ajupoolkera

Multiple Choice

Miks on õppimisel tähtis õpitavat korrata?

• Osa infot säilib ajus lühikest aega

• Mida lühema aja jooksul kordad, seda kauem info mälus püsib

• Mida vähem kordad, seda kauem info mälus püsib

Multiple Select

Mis häired tekivad inimesel, kelle väikeaju on kahjustatud?

• Tasakaaluhäired

• Mäluhäired

• Kõnelemishäired

• Kõndimisraskused

Seljaaju

• Paikneb välismõjude eest kaitstult selgrookanalis

• Ta vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel

• Juhib lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras

• Neid nimetatakse tingimatuteks refleksideks (näiteks põlverefleks)

Multiple Choice

Milliseid liigutusi juhib seljaaju?

• Elu jooksul omandatud liigutusi

• Kaasasündinud liigutusi

Multiple Choice

Mis elund võtab vastu infot, analüüsib seda ning juhib organismi talitlust, edastades käsklused mööda närve?

• Peaaju

• Seljaaju