Kordamine kontrolltööks MULD

Kordamine kontrolltööks MULD

6.klass

​Mulla tekkimine

​Mulla teke saab alguse lähtekivimi murenemisest. Murenemine on kivimite lagunemine väliskeskkonna mõjul. Kivimeid aitavad murendada ka taimede juured. Nii tekivad kivimitest setted: liiv, savi ja kruus. Kõik kivimiosakesed moodustavad mulla mineraalse osa.

​Mineraalset osa on mullas kõige enam.

Multiple Choice

Millest saab alguse mulla teke?

• sademetest

• lähtekivimi murenemisest

• liivast ja kruusast

• puu juurtest

Multiple Select

Mis aitab kivimeid murendada?

• taimede juured

• rasked loomad

• ilmastikunähtused

• voolav vesi

Multiple Select

Millest koosneb mulla mineraalne osa?

• rändrahnudest

• liivast

• kruusast

• saviosakestest

​Huumus

​Mulla pealmise kihi moodustab pehme ja kobe tumedam kiht. Selles on lisaks savile ja kruusale ka huumust.

​Huumus tekib elusaine lagunemisel mullas: surnud taimeosad, puude lehed jne. Huumus sisaldab taimele vajalikke toitaineid ja on toiduks mullaelustikule.

​Huumus koos teiste elusainest pärit komponentidega moodustab mulla koostisest vaid 5% ja seda nimetatakse mulla orgaaniliseks osaks.

Multiple Select

Millest tekib huumus?

• surnud taimedest

• puulehtedest

• kivimitest

• väljaheidetest

Multiple Choice

Mis moodustab mulla orgaanilise osa?

• kivimid

• kõik elusloodusest pärit aine

• ainult puulehed

• vihmaussid

​Mulla koostis

​Mulla koostis sõltub palju asukohast ja sellest, millistel kivimitel on muld tekkinud. Savimullas on rohkem savi, liivmullas jälle rohkem liiva.

​Mulla tahke osa moodustab mulla mahust umbes poole, sinna kuulub nii mineraalne kui ka orgaaniline osa. Huumus kleebib mineraalosakesed kokku mullasõmerateks.

​Sõmerate vahele jääb mullaõhk ja mullavesi.

Multiple Select

Mida mullas leidub?

• kivimeid

• õhku

• vett

• huumust

• mullaorganisme

Multiple Choice

Millist koostisosa on mullas kõige vähem?

• vesi

• õhk

• orgaaniline osa

• mineraalne osa

​Muld kui kihiline kook

​Mulla ülemise kihi moodustab viljakas huumuskiht ehk huumushorisont, mille peal asub kõdukiht. Ajapikku jõuab osa huumust ka mulla alumistesse kihtidesse, kuid seda on seal siiski märksa vähem kui ülemises kihis.

Kõige alumise kihi moodustab lähtekivimi kiht.

Rohttaimede juured on tavaliselt tumedamates mullakihtides.

Multiple Choice

Kuidas nimetatakse mulla kõige alumist kihti?

• kõdukiht

• huumuskiht

• lähtekivimikiht

Multiple Choice

Millises kihis on rohttaimede juured?

• lähtekivimikihis

• huumuskihis

• kõdukihis

​Mulla viljakus

​Mulla viljakus on mulla võime varustada taimi vee, toitainete ja hapnikuga. Mulla viljakust mõjutab mulla koostis ja seda omakorda asupaik.

​Mulda töötleb kogu aeg loendamatu hulk mullaorganisme. Kui mulda satub inimtegevuse tõttu mürkaineid, mis mullaorganisme hävitab, siis muutub muld vaesemaks, taimed on kiduramad.

​Eesti puudest on kõige vähenõudlikum puu mänd ja kõige nõudlikum tamm.

Multiple Select

Mida näitab mulla viljakus?

• võimet varustada mulda huumuskihiga

• võimet varustada taimi toitainetega

• võimet varustada taimi veega

• võimet varustada taimi hapnikuga

​Muld on elukeskkonnaks taimedele

​Muld on taimedele kohaks, kuhu kinnitada oma juured paigal püsimiseks. Juur koosneb peajuurest ja külgjuurtest.

​Mullast saab taim omale toitaineid ja vett. Kõike vajalikku aitavad mullast kätte saada peenikesed juurekarvad.

​Mullas hakkavad arenema taimede seemned. Osadel taimedel on mullas ka pungad, millest uus taim kasvada saab.

​Mullas saavad taime maa-alused osad talvel püsida kaitsvas ja soojas kohas.

Multiple Select

Millised on juure osad?

• peajuur

• lisajuur

• külgjuur

• juurekarv

Multiple Select

Miks on muld taimele vajalik?

• süsihappegaasi kogumiseks

• kinnitumiseks

• paljunemiseks

• talvitumiseks

​Muld organismidele

​Mullas elavad tuhanded suuremad ja väiksemad elusorganismid. Elu mullas erineb paljuski elust maa peal: seal pole valgust, on vähe vett ja õhku, seal on raske edasi liikuda.

​Muld sobib paljudele loomadele ka hästi varjupaigaks, kui elu lageda taeva all on liiga ohtlik. Urgudesse rajavad loomad (näiteks hiired, rebased, mägrad) oma pesa, kus on hea pojad üles kasvatada.

​Sisalikud, rästikud kasutavad mulda mõnusa talvekorterina.

Multiple Select

Miks on muld vajalik paljudele loomadele?

• peidupaik

• pesapaik

• söögilaud

• talvitumiseks

​Lagundajad mullas

Suurema osa mullaelustikust moodustavad mikroskoopilised organismid: bakterid, seened, vetikad. Grammis mullas võib elada lausa miljardeid baktereid.

Nendel pisikestel organismidel on tähtsaks ülesandeks lagundada surnud taimede ja loomade jäänuseid. Nii muudavad nad mulla kobedamaks ning huumuserikkaks ning seal on rohkem toitaineid ning vett taimedele. ​

Multiple Choice

Keda on mullas kõige rohkem?

• lagundajaid

• taimi

• vihmausse

• imetajaid

Multiple Select

Kes neist kuulub mulla mikroorganismide hulka?

• bakterid

• seened

• ussid

• vetikad

​Vihmaussid

​Vihmausse näeb viljakas mullas rohkesti. Neil on lüliline keha, lülidel on harjased, mis aitavad vihmaussil mullas edasi liikuda. Vihmaussid veedavad kogu elu mullas ja uuristavad sinna käike. Nad toituvad taimejäänustest, neelates neid koos mullaga.

​Vihmauss ei taha elada tihedalt kokku pressitud mullas, kuhu ei ole viidud orgaanilist väetist. Ka ei meeldi neile mürkained mullas. Muld, milles puuduvad vihmaussid, ei ole viljakas.

Multiple Choice

Miks on vihmaussi lülide küljes väikesed harjased?

• need aitavad tal toitu hankida

• need aitavad ussil edasi liikuda

• need aitavad tal paljuneda

Multiple Select

Miks on vihmaussid mullas olulised?

• nad on lagundajad

• nad kobestavad mulda

• nad murendavad kive

• nad lisavad mulda vett

​Mullaelustik talvel

​Talvel valitseb mullas rahu. Suurem osa mullaorganisme, näiteks teod, mardikad, ämblikud on siis puhkusel. Mulla pealmised kihid külmuvad ning seal ei olekski võimalik liikuda. Ka rästikud teevad mullas oma talveund.

​Vihmaussid ja mutid kolivad mulla sügavamatesse kihtidesse. Vihmaussid on talvel muttidele toiduks.

​Mulla alla käikudesse on pugenud ka mitmed imetajad, näiteks uruhiired. Süüa saavad nad taimede maa-aluseid osi. Mäger talvel magab.

Multiple Select

Kes neist mullas talvituvad?

• tigu

• mäger

• vihmauss

• rästik

• mardikas

Multiple Select

Kes tegutsevad mullas ka talvel ja ei maga?

• mäger

• vihmauss

• mutt

• rästik

​Taimed talvel

​Taimedel on talve üle elamiseks erinevaid viise. Üheaastased taimed surevad sügisel, kui nende seemned on valminud. Seemnetele külm kahju ei tee ja nad võivad idanemisvõimelistena püsida mullas mitu aastat.

​Suurem osa taimi on mitmeaastased. Nemad tärkavad kevadel pungadest. Rohttaimedel on pungad talvel mulla ja lume all varjus. Suve jooksul koguvad nad juurtesse, mugulatesse või sibulasse varuaineid. Kevadel ilma soojenedes saab taim taas kasvama hakata. Muidugi saavad nad arenema hakata ka seemnetest.

​Lumikate hoiab taime mullas olevaid osi soojas.

Multiple Choice

Miks on lumine talv taimedele kasulik?

• lumi hoiab taime maa-alused osad soojas

• lumi kaitseb loomade eest

• lumi annab taimele juua

Multiple Choice

Kuidas paljunevad üheaastased taimed?

• mugulatega

• seemnetega

• pungadega

• juurtega

Multiple Select

Kuidas saavad paljuneda mitmeaastased taimed?

• pungadega

• seemnetega

• juurtega

• okstega

Vee liikumine mullas

​Vesi saab mullas ülespoole tõusta tänu kapillaarsusele. Nii saab taim mullast vee kätte ka sügavamatest kihtidest.

​Muld, mis sisaldab palju liiva, laseb vett kergemini läbi ja muld jääb põua ajal kuivaks. Savisemas mullas aga liigub vesi aeglasemalt ja muld püsib kauem niiske. Kõige paremini sobib taimedele muld, kus on nii liiva kui ka savi.

​Juurtega mullast võetud vesi kantakse taimes laiali. Osa lehtedesse jõudnud veest aurustub. Taimede veevajadus oleneb nende suurusest ja kasvukiirusest.

Multiple Choice

Kuidas saab vesi mullas ülespoole tõusta?

• tänu pindpinevusele

• tänu aurustumisele

• tänu kapillaarsusele

Multiple Choice

Millist mulda tuleb kuivaperioodil tihemini kasta?

• savimulda

• liivmulda

​Toiduvõrgustik mullas

Koosta pildi järgi toiduahel mullas. Ära unusta, et toiduahel saab alati alguse taimest!

​Õpi kodus veel, et kontrolltöö läheks hästi!

​