wayground logo

Free Printable Worksheets

Font size

S
M
L
XL
Worksheets

3.12 teadmiste kontroll- pannid ja praadimisviisid

Total questions: 20

Worksheet time: 10mins

Name
Class
Date
1.

Induktsioonpliidi jaoks

a)

tuvastan panni sobivust magnetiga

b)

tuvastan panni sobivust panni kaaluga

c)

tuvastan panni sobivust panni põhja paksusega

2.

Pann on

a)

toidunõu, mis sobib rõhu all küpsetamiseks

b)

toidunõu, mis sobib praadimise ja hautamise jaoks

c)

toidunõu, mis sobib kõikide kuumtöötlusviiside jaoks

3.

Gaasipliidi jaoks on parimad

a)

malmist pannid

b)

teflonkattega pann

c)

savist ja keraamilise kattega pannid

4.

Alumiinium pann

a)

ei juhi väga hästi soojust, seinad ja põhi ei kuumene ühtlaselt

b)

juhib väga hästi soojust, seinad ja põhi kuumenevad ühtlaselt

5.

Kivipann

a)

on hea soojusjuhtivusega, vastupidav kahjustustele, aga üsna kallis

b)

on üsna halva soojusjuhtivusega, jahtub kiiresti, aga on selle-eest üsna taskukohase hinnaga

6.

Malmpanni hooldamiseks

a)

tuleks seda pesta aegajalt nõudepesumasinas, aga kindlasti õrnatoimelise pesuvahendiga

b)

tuleks seda pesta alati käsitsi ja peale kuivatamist sisse õlitada

7.

Mittenakkuva materjali, nt teflonkattega panni

a)

kasutamisel kulub vähem rasvainet ja neid on lihtne puhastada

b)

kulub üsna ohtralt rasvainet ja nende puhastamine on üsna tülikas

8.

Praadimine on

a)

toiduainete kuumtöötlemine pannil, vähese veega

b)

toiduainete kuumtöötlemine pannil, ilma vee või vedeliku juuresolekuta

9.

Praetud toodet iseloomustab

a)

krõbe ja kuldne pealispind, pruunistatud pealispind

b)

pehme tekstuur ja pruunistamata pealispind

10.

Rohkes rasvas praadimisel

a)

on rasva kogus pool praetavast toiduaine kogusest

b)

on rasva kogus 1/3 praetavast toiduaine kogusest

c)

on rasva kogus 5-10% praetavast toiduaine kogusest

11.

Praadimine väheses rasvas

a)

on rasva kogus 25% praetavast toiduaine kogusest

b)

on rasva kogus 1/3 praetavast toiduaine kogusest

c)

on rasva kogus 5-10% praetavast toiduaine kogusest

12.

Air-frying

a)

on kuuma õhu abil ilma rasvaineta, spetsiaalses seadmes friipraadimine

b)

on kuuma õhu ja 50% rasva abil toiduaine friipraadimine spetsiaalses seadmes

c)

on kuuma rasva kohal tekkiva kuumuse toimel friipraadimine

13.

Rohkes rasvas praetakse näiteks

a)

pannkooke, kotlette ja keedetud kartuleid

b)

paneeritud tooteid ja tooreid kartuleid

14.

Väheses rasvaines praetakse näiteks

a)

tooreid kartuleid ja paneeritud tooteid

b)

pannkooke ja muna

15.

Friipraadimise puhul

a)

on pannil õli niipalju, et pannipõhi on kaetud

b)

on potis või fritüüris õli nii palju, et toiduaine upub sinna sisse

16.

Röstimine on

a)

praadimine väheses rasvas, nt härjasilma puhul

b)

praadimine ilma rasvaineta, nt seemned, pähklid ja sai

17.

Pruunistamine

a)

on toiduainele värvi andmine, nt liha praadimine enne järelküpsetamist

b)

on toidu krõbedaks muutmine peale paneerimist, nt "chicken nuggets"

18.

Shallow frying

a)

on väheses rasvaines pidevalt segades praadimise võte

b)

on rohkes rasvaines pidevalt segades praadimise võte

c)

on rohkes rasvaines, mõõdukal kuumusel praadimine, kus toodet pööratakse enamasti vaid üks kord.

19.

Gentle frying

a)

on praadimine keskmiselt mõõdukal kuumusel ja kasutatakse õrna tekstuuriga toiduainete puhul

b)

on õrnas rasvaines praadimine, kus praetava toiduaine tekstuur on pärast krõbe ja pruunistunud

20.

Stir frying

a)

on vokkimine ehk toidu lühiajaline kuumutamine kõrgel temperatuuril, kus kasutatakse vähe rasvainet ja praetavaid toiduaineid segatakse pidevalt

b)

on rohkes õlis praadimine, kus toiduained on eelnevalt kastetud praadimistaignasse, näiteks sibularõngad. Toode nõrutatakse peale praadimist.