Free Printable Tek eksamiks kordamine

Free Printable Worksheets

Worksheets

Tek eksamiks kordamine

Total questions: 100

Worksheet time: 50mins

Name

Class

Date

1.

Jadaühenduses olevatel takistitel on pinged…

a)

a) kõikidel ühesugused

b)

b) pöördvõrdelised takistusega

c)

c) võrdelised takistusega

2.

Milliste suurustega iseloomustatakse vahelduvpinget?

a)

a) sagedus, faasinihe, pinge

b)

b) toitepinge, algfaas, vool

c)

c) sagedus, algfaas, pinge

3.

Takistite jadaühenduse korral on voolud:

a)

a) võrdsed

b)

b) pöördvõrdelised takistite väärtusega

c)

c) võrdelised takistite väärtusega

4.

Vooluahelasse lülitatud rööpühenduses olevatel takistitel on pinged…

a)

a) kõikidel võrdsed

b)

b) pöördvõrdelised takistusega

c)

c) võrdelised takistusega

d)

d) pinged võrduvad nulliga

5.

Ampermeeter ühendatakse voolu mõõtmiseks ahelasse:

a)

a) rööbiti

b)

b) jadamisi

c)

c) vahelduvvoolu korral rööbiti, alalisvooluahelas jadamisi

6.

Voltmeeter ühendatakse pinge mõõtmiseks ahelasse:

a)

a) rööbiti

b)

b) jadamisi

c)

c) vahelduvvoolu korral rööbiti, alalisvooluahelas jadamisi

7.

Tähised AC ja DC tähendavad…

a)

a) AC - sisse lülitatud, DC - välja lülitatud

b)

b) DC - alalisvool, AC - vahelduvvool

c)

c) AC - alalisvool, DC - vahelduvvool

8.

Eesti elektrivõrkudes võrgusagedus on…

a)

a) 60 Hz

b)

b) 50Hz

c)

c) 100Hz

9.

Pinge tõusis kaks korda, sama palju vähenes ka vooluringi takistus. Kas vool…

a)

a) suureneb 4 korda

b)

b) väheneb 4 korda

c)

d) tõuseb 2 korda

d)

e) väheneb 2 korda

10.

Pinge tõusis neli korda, samas suureneb vooluringi takistus kaks korda. Kas vool…

a)

d) tõuseb 2 korda

b)

a) vähenes 4 korda

c)

b) suurenes 4 korda

d)

e) väheneb 2 korda

11.

Pinge tõusis kaks korda, samapalju suurenes ka vooluringi takistus. Kas vool

a)

a) suureneb

b)

b) väheneb

c)

c) ei muutu

d)

d) tõuseb 2 korda

12.

Juhtme pikkus suurenes neli korda, samas suureneb juhtme läbimõõt kaks korda. Kas vool:

a)

a) vähenes 4 korda

b)

c) ei muutu

c)

d) tõuseb 2 korda

d)

e) väheneb 2 korda

13.

Konstantse pinge korral suurenes juhi läbimõõt kaks korda. Kas vool:

a)

a) suureneb 2 korda

b)

b) väheneb 2 korda

c)

c) ei muutu

d)

d) suureneb 4 korda

14.

Milline pinge ja voolu vaheline faasinihe tekib induktiivse takistusega vahelduvvooluahelas

a)

a) vool on pingest faasiliselt ees

b)

b) pinge on voolust faasiliselt ees

c)

c) pinge ja vool on omavahel faasis

15.

Kui aktiivtakistusega ahelasse lülitada kondensaator, siis:

a)

a) vool on pingest faasiliselt ees

b)

b) pinge on voolust faasiliselt ees

c)

c) pinge ja vool on omavahel faasis

16.

Kui aktiivtakistusega ahelasse lülitada mahtuvus, siis:

a)

a) vool on pingest faasiliselt ees

b)

b) pinge on voolust faasiliselt ees

c)

c) pinge ja vool on omavahel faasis

17.

Milline pinge ja voolu vaheline faasinihe tekib aktiivtakistusega vahelduvvooluahelas

a)

a) vool on pingest faasiliselt ees

b)

b) pinge on voolust faasiliselt ees

c)

c) pinge ja vool on omavahel faasis

18.

Kui aktiivtakistusega ahelasse lülitada induktiivpool, siis:

a)

a) vool on pingest faasiliselt ees

b)

b) pinge on voolust faasiliselt ees

c)

c) pinge ja vool on omavahel faasis

19.

Milline pinge ja voolu vaheline faasinihe tekib mahtuvusliku takistusega vahelduvvooluahelas?

a)

a) vool on pingest faasiliselt ees

b)

b) pinge on voolust faasiliselt ees

c)

c) pinge ja vool on omavahel faasis

20.

Milline hõõglamp põleb heledamalt olles ühendatud jadamisi 220V võrgus?

a)

a) 100W

b)

b) 25W

c)

c) 500W

d)

d) heledus on võrdne

21.

Milline hõõglamp põleb tumedamalt olles ühendatud jadamisi 220V võrgus?

a)

a) 100W

b)

b) 25W

c)

c) 500W

d)

d) heledus on võrdne

22.

Kuidas muutub pinge allika klemmidel, kui temale lülitada väiksema takistusega tarbija?

a)

a) suureneb

b)

b) ei muutu

c)

c) väheneb

23.

Kuidas muutub pinge allika klemmidel, kui temale lülitada suurema takistusega tarbija?

a)

a) suureneb

b)

b) ei muutu

c)

c) väheneb

24.

Kuidas muutub pinge allika klemmidel, kui temale lülitada väiksema võimsusega tarbija?

a)

a) suureneb

b)

b) ei muutu

c)

c) väheneb

25.

Kuidas muutub pinge allika klemmidel, kui temale lülitada suurema võimsusega tarbija?

a)

a) suureneb

b)

b) ei muutu

c)

c) väheneb

26.

Millisel materjalil on väikseim eritakistus?

a)

a) alumiinium

b)

b) teras

c)

c) kroomnikkel

d)

d) vask

27.

Millisel materjalil on väikseim eritakistus?

a)

b) hõbe

b)

c) kuld

c)

d) kroomnikkel

d)

e) vask

28.

Millisel materjalil on väikseim juhtivus?

a)

a) alumiinium

b)

c) kuld

c)

d) kroomnikkel

d)

e) vask

29.

Millisel materjalil on väikseim juhtivus?

a)

a) alumiinium

b)

b) teras

c)

c) kroomnikkel

d)

d) vask

30.

Temperatuuri tõustes metalljuhi takistus…

a)

a) väheneb

b)

b) suureneb

c)

c) ei muutu

31.

Temperatuuri tõustes pooljuhi takistus…

a)

a) väheneb

b)

b) kasvab

c)

c) ei muutu

32.

Messing on:

a)

a) vase ja tina sulam

b)

b) vase ja plii sulam

c)

c) vase ja tsingi sulam

d)

d) tina ja plii sulam

33.

Pronks on:

a)

a) vase ja tina sulam

b)

b) vase ja plii sulam

c)

c) vase ja tsingi sulam

d)

d) tina ja plii sulam

34.

Manganiin on:

a)

a) mangaani ja tina sulam

b)

b) vase ja mangaani sulam

c)

c) vase ja tsingi sulam

d)

d) mangaani ja plii sulam

35.

Kuidas nimetatakse materjali, mille µ >> 1?

a)

a) diamagneetiline

b)

b) ferromagneetiline

c)

c) mittemagneetiline

d)

d) dielektriline

36.

Millist omadust iseloomustab keskkonna magneetiline läbitavus :

a)

a) magnetvälja levimise kiirust

b)

b) keskkonna võimet juhtida magnetvälja

c)

c) magnetvälja tugevust

37.

Täisperioodalaldi väljundpinge pulsatsioonisagedus on 100Hz võrgusageduse korral…

a)

b) 50Hz

b)

c) 75Hz

c)

d)100Hz

d)

e) 200Hz

38.

100 Hz võrgusageduse korral on poolperioodalaldi väljundpinge pulsatsioonisagedus:

a)

a) 400Hz

b)

b) 50Hz

c)

c) 100Hz

d)

d) 200Hz

39.

Täisperioodalaldi väljundpinge pulsatsioonisagedus on 50Hz võrgusageduse korral…

a)

a) 25Hz

b)

b) 50Hz

c)

c) 75Hz

d)

d) 100Hz

40.

Kui võrgusagedus on 100Hz, siis 1-faasilise täisperioodalaldi väljundpinge pulsatsioonisagedus on:

a)

a) 50Hz

b)

b) 100Hz

c)

c) 150Hz

d)

d) 200Hz

41.

Kaks dioodi on jadaühenduses.Pinge esimesel dioodil on 0,4V ja teisel - 0,8V. Esimest dioodi läbib vool 0,5A. Kui suur vool läbib teist dioodi?

a)

a) 0,25A

b)

b) 0,5A

c)

c) 1A

d)

d) 4A

42.

Fotodioodi takistus väheneb, kui:

a)

a) valgusvoog suureneb

b)

b) valgusvoog väheneb

c)

c) valgustatakse kauem pideva valgustusega

43.

Programmeeritav loogikamoodul on…

a)

a) PLD moodul

b)

PLC kontroller

c)

c) NING lülituste maatriks

d)

d) VÕI lülituste kogum

44.

Seadmetevahelist kaabliühendust, mis võimaldab lihtsalt kokku ühendada elektronseadmeid nimetatakse üldiselt…

a)

a) siin

b)

b) kimp

c)

c) köidis

d)

d) rada

45.

Automaatikasüsteemis negatiivse tagasiside mõjul stabiilsus:

a)

a) paraneb

b)

b) halveneb

c)

c) ei muutu

46.

Automaatikasüsteemis positiivse tagasiside mõjul stabiilsus:

a)

a) paraneb

b)

b) halveneb

c)

c) ei muutu

47.

Automaatikasüsteemis negatiivse tagasisideahela katkemisel süsteemi stabiilsus:

a)

a) suureneb võrdeliselt tagasiside signaali tugevusega

b)

b) suureneb oluliselt

c)

c) halveneb

d)

d) ei muutu

48.

Pingemadaldustrafo primaarvool on:

a)

a) suurem sekundaarvoolust

b)

b) väiksem sekundaarvoolust

c)

c) võrdne sekundaarvooluga

49.

Pingekõrgendustrafo primaarvool on:

a)

a) suurem sekundaarvoolust

b)

b) väiksem sekundaarvoolust

c)

c) võrdne sekundaarvooluga

50.

Pingemadaldustrafo sekundaarvool on:

a)

a) suurem primaarvoolust

b)

b) väiksem primaarvoolust

c)

c) võrdne primaarvooluga

51.

Pingekõrgendustrafo sekundaarvool on:

a)

a) suurem primaarvoolust

b)

b) väiksem primaarvoolust

c)

c) võrdne primaarvooluga

52.

Trafo ülekandetegur k=825, sekundaarpinge U2=400V. Kui suur on primaarpinge U1?

a)

a) U1=1225V

b)

b) U1=330 000V

c)

c) U1=0,48V

d)

d) U1=110 000V

53.

Trafo koormuskoefitsient on 1,1. Kui suur on trafo koormus protsentides?

a)

b) 11%

b)

c) 100%

c)

d) 110%

d)

e) 1100%

54.

Trafo ülekandetegur k=825, sekundaarpinge U2=200V. Kui suur on primaarpinge U1?

a)

a) U1=1 225V

b)

b) U1=330 000V

c)

c) U1=165 000V

d)

d) U1=110 000V

55.

Kas on võimalik olukord, et trafo sekundaarvool võrdub nulliga?

a)

c) võimalik, kui trafo sekundaarmähis on avatud

b)

b) võimalik ainult siis, kui trafo primaarmähis on avatud

c)

c) võimalik, kui trafo sekundaarmähis on avatud

56.

Vooluga juhtme ümber tekkivat magnetvälja suunda määratakse:

a)

a) parema käe reegliga

b)

b) vasaku käe reegliga

c)

c) kruvi reegliga

d)

d) Kirchhoffi I seadusega

57.

Millise reegli abil saab määrata homogeenses magnetväljas sirges juhtmes indutseeritud emj suunda?

a)

a) kruvireegel

b)

b) parema käe reegel

c)

c) vasaku käe reegel

d)

d) Kirchhoffi I seadus

58.

Millise reegli või seaduse abil saab määrata homogeenses magnetväljas vooluga juhile mõjuva jõu suunda?

a)

a) kruvireegel

b)

b) parema käe reegel

c)

c) vasaku käe reegel

d)

d) Kirchhoffi I seadus

59.

Kas või millises suunas pöörleb rootor?

a)

a) kellaosuti liikumise suunas

b)

b) kellaosuti liikumisele vastassuunas

c)

c) ei pöörle kummaski suunas

60.

Kas või millises suunas pöörleb rootor?

a)

a) kellaosuti liikumise suunas

b)

b) kellaosuti liikumisele vastassuunas

c)

c) ei pöörle kummaski suunas

61.

Kas või millises suunas pöörleb rootor?

a)

a) kellaosuti liikumise suunas

b)

b) kellaosuti liikumisele vastassuunas

c)

c) ei pöörle kummaski suunas

62.

Koormuse suurenedes sünkroonmootori pöörlemiskiirus…

a)

a) väheneb oluliselt

b)

b) ei muutu

c)

c) suureneb

d)

d) väheneb vastavalt koormuse suurenemisele

63.

Pooluspaaride arvu suurenedes asünkroonmootori pöörlemiskiirus…

a)

a) väheneb

b)

b) ei muutu

c)

c) suureneb

64.

Millise asünkroonmootori pöörlemiskiirus on väiksem – kas väiksema või suurema pooluspaaride arvuga?

a)

a) kiirused on võrdsed

b)

b) väiksema pooluspaaride arvuga mootori kiirus on väiksem

c)

c) suurema pooluspaaride arvuga mootori kiirus on väiksem

65.

Millise asünkroonmootori pöörlemiskiirus on suurem – kas väiksema või suurema pooluspaaride arvuga?

a)

a) kiirused on võrdsed

b)

b) väiksema pooluspaaride arvuga mootor pöörleb kiiremini

c)

c) suurema pooluspaaride arvuga mootor pöörleb kiiremini

66.

Sünkroonmootoril on kaks pooluspaari. Kui suur on rootori pöörlemiskiirus?

a)

b) 750 min-1

b)

c) 1000 min-1

c)

d) 1500 min-1

d)

e) 3000 min-1

67.

Milline väärtus võib olla asünkroonmootori libistusel mootorirežiimis?

a)

b) 0,3

b)

c) 1,0

c)

d) 1,5

d)

e) 2,0

68.

Milline asünkroonmootori moment on suurim?

a)

a) käivitusmoment

b)

b) vääratusmoment

c)

c) nimimoment

d)

d) ideaaltühijooksumoment

69.

Mida mõõdab/teeb tahhogeneraator?

a)

a) elektrienergia tarbimine

b)

b) mootori pöörlemiskiirus

c)

c) kiirendust

d)

d) laeb akut

70.

Mitu kontaktrõngast on faasirootoriga asünkroonmootori rootorimähisel?

a)

a) 1

b)

b) 2

c)

c) 3

d)

d) 4

71.

Mitu kontaktrõngast on sünkroonmootori ergutusmähisel?

a)

a) 1

b)

b) 2

c)

c) 3

d)

d) 4

72.

Asünkroonmootori tühijooksul rootori libistus võrreldes koormatud olukorraga on…

a)

a) sama suur

b)

b) väiksem

c)

c) suurem

d)

d) libistus puudub

73.

Kuidas muutub asünkroonmootori pöörlemiskiirus, kui toitevõrgu sagedus suureneb?

a)

a) ei muutu

b)

b) suureneb

c)

c) väheneb

74.

Koormuse suurenedes asünkroonmootori libistus

a)

a) väheneb

b)

b) ei muutu

c)

a) suureneb

d)

d) väheneb vastavalt koormuse vähenemisele

75.

Pinge vähenedes asünkroonmootori libistus…

a)

a) väheneb

b)

b) ei muutu

c)

c) suureneb

d)

d) väheneb vastavalt koormuse vähenemisele

76.

Mida näitab mõõteriista täpsusklass?

a)

a) mõõteriista suurimat taandatud viga protsentides

b)

b) mõõteriista suurimat suhtelist viga protsentides

c)

c) parandust vastava mõõtühikuga

d)

d) mõõteriista ja vahetrafo vahelist koefitsienti

77.

Milline viga määrab mõõtmise täpsust?

a)

a) absoluutne viga

b)

b) taandatud viga

c)

c) suhteline viga

78.

Vahelduvvoolu ahelas mõõdab ampermeeter voolutugevuse:

a)

a) amplituudväärtust

b)

b) efektiivväärtust

c)

c) keskväärtust

79.

Kontrollmõõteriista täpsusklass peab olema vähemalt:

a)

a) k=2,5

b)

b) k=1,0

c)

c) k=0,5

d)

d) k=0,2

80.

Töötaja katseaeg ei tohi ületada…

a)

a) 2 kuud

b)

b) 4 kuud

c)

c) pool aastat

d)

d) vastavalt kokkuleppele

81.

Kes peab tagama ohutu töötamise töökohal?

a)

a) kõik isikud, kes sellel töökohal töötavad

b)

b) ainult ohuteadlikud isikud

c)

c) ainult elektriala isikud

d)

d) ainult pädevustunnistust omavad isikud

82.

Kas on lubatud kontrollida pingetust kontroll-lambiga?

a)

a) lubatud seinakontaktis kasutades kaitseprille

b)

b) lubatud jaotuskilbis

c)

c) pole kusagil lubatud

d)

d) lubatud, kasutades isoleeralust

83.

Kas tööõnnetusest tuleb teatada oma otsesele ülemusele?

a)

a) kindlasti tuleb ja võimalikult koheselt

b)

b) ei ole vaja tülitada

c)

c) teatada alles peale meditsiinipersonali kohalesaabumist

d)

d) teatada ainult siis kui juhtus raske tööõnnetus

84.

Vaheldumisi kunstliku hingamise ja südame kaudmassaaži sooritussageduste õige suhe on…

a)

a) 2 / 5

b)

b) 2 / 30

c)

c) 5 / 15

d)

d) 2 / 15

85.

Kõrgendatud ohuga ruumides on lubatud kasutada elektrilisi käsitööriistu vahelduvpingel mitte enam kui:

a)

230V

b)

110V

c)

50V

86.

Inimese kaitsmiseks elektrilöögi eest on lubatav vahelduvvoolu puutepinge normaalsetes ümbruse oludes:

a)

12V

b)

50V

c)

100V

d)

24V

87.

Elektriliste käsitööriistade isolatsiooni takistus peab olema vähemalt…

a)

0,2MΩ

b)

0,5MΩ

c)

0,3MΩ

d)

1,0MΩ

88.

Kaitselüliti termiline vabasti kaitseb elektriseadet:

a)

a) lühise eest

b)

b) ülepinge eest

c)

c) ülekoormuse eest

d)

d) lühise ja ülekoormuse eest

89.

Kaitselüliti elektromagnetiline vabasti kaitseb seadet…

a)

a) lühise ja ülekoormuse eest

b)

b) lühise eest

c)

c) ülekoormuse eest

d)

d) lühise ja ülekoormuse eest

90.

Millise tunnusjoonega kaitselüliti on kõige tundlikum?

a)

a) B-tunnusjoonega

b)

b) C-tunnusjoonega

c)

c) D-tunnusjoonega

91.

D-rakendumistunnusjoonega kaitselüliteid kasutatakse

a)

a) väikese voolutõukega ahelates

b)

b) suure voolutõukega ahelates

c)

c) keskmise voolutõukega ahelates

92.

Kas rikkevooluvabasti reageerib lühisele?

a)

a) reageerib, kui lühise kestvus ületab rikkevooluvabasti rakendusaja

b)

b) ei reageeri

c)

c) reageerib kõigil juhtudel

d)

d) ei reageeri, kui lühise väärtus on alla 10-kordse In

93.

Mis on valgusviljakuse mõõtühik?

a)

lm/W

b)

lx

c)

lm

94.

Mis on valgusvoo mõõtühik?

a)

lm/W

b)

lx

c)

lm

95.

Mis on valgustustiheduse mõõtühik?

a)

lm/W

b)

lx

c)

lm

96.

Millise juhistikuga on tegemist?

a)

TN-S

b)

TN-C

c)

TN-C -S

97.

Millise juhistikuga on tegemist?

a)

TN-S

b)

TN-C

c)

TN-C-S

98.

Millise juhistikuga on tegemist?

a)

TN-S

b)

TN-C

c)

TN-C-S

99.

Millises juhistikusüsteemis on rikkevoolukaitselüliti kasutamine vajalik?

a)

TT

b)

IT

c)

c) TN-S

100.

PE ja N juhid peavad peale rikkevoolukaitset olema:

a)

a) teineteisest eraldatud

b)

b) elektrilises kontaktis

c)

c) võimalikud mõlemad variandid

Reset

Similar Resources on Wayground

100 questions

Replikasi, Transkripsi, Translasi

Worksheet

•

University

100 questions

BANCO DE PREGUNTA ALA FIJA (1-100)

Worksheet

•

University

100 questions

Final Exam in LEA 1

Worksheet

•

University

99 questions

NISM test 2

Worksheet

•

University

98 questions

I-PARCIAL TEORÍA OPT03

Worksheet

•

University

105 questions

гидравлика

Worksheet

•

University

100 questions

Exam Enesekontrolli testid Transport

Worksheet

•

10th Grade - University

100 questions

tơ 1 đến 100

Worksheet

•

University