• Elupaiga killustumine suurendab haigustekitajate levikut.

• Isoleeritud populatsioonide geneetiline mitmekesisus väheneb.

• Väikestes elupaigalaikudes on vähe ressursse.

• Elupaiga killustumine põhjustab kõrbestumist.

• Ühest elupaigalaigust teise liikumine on ohtlik, palju loomi hukkub, kui nad ületavad maanteid ja raudteid.

• Kiskjad peavad rohkem sööma ja seega satub nende kehasse rohkem pestitsiide.

• Mürkained saastavad veekogusid ja suuremates loomades on suurem kogus vett.

• Kuna mürgid kogunevad organismidesse, satub igasse järgmisesse toiduahela lülisse rohkem mürki.

Vesi muutub häguseks ja vees elavate organismide elukeskkond halveneb

• Vees elavatele organismidele on liigsed toitained mürgised.

• Vetikate kiire paljunemine põhjustab vee hapnikupuudust.

• Bakterite ja kalade arvukuse kiire tõus kahjustab veetaimestikku.

• Happevihmad on väikese pH väärtusega.

• Kliima soojenemine põhjustab otseselt liikide hävimist.

• Kliima soojenemine rikub liikide elupaiku.

• Metsade raiumine ja soode kuivendamine suurendab atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsiooni.

• Happelises veekogus nurjub kahepaiksete sigimine ja kaob lindude toidubaas.

• Tänapäeval on jahipidamine reguleeritud.

• Haruldaste loomade ja taimedega kauplemine on keelustatud.

• Salaküttimine on rahvusvahelise tähelepanu all.

• Tänapäeval kasutatakse tõhusamaid küttimisvahendeid.

• Inimene pääseb hõlpsasti ligi elupaikadesse, mis varem olid kauged ja eraldunud.

• Levitavad haigusi, nt levitab signaalvähk vähikatku.

• Suurendavad kohalike liikide toidubaasi.

• Ristuvad kohalike liikidega ja muudavad nii kohaliku populatsiooni geneetilist struktuuri.

• Muudavad kohalikke kooslusi.

troopilised vihmametsad

troopilised rohumaad

märgalad ja veekogud