Kihilise Maa aardelaegas EE

Kihilise Maa aardelaegas

Meenuta filmis nähtut ja vasta küsimustele.

Multiple Choice

Pidevates muutustes on kivimitest moodustunud Maa tahke pind, mille peal elavad elusolendid. Kuidas seda pinda nimetatakse?

• litosfäär

• mesosfäär

• troposfäär

• atmosfäär

Biosfäär

Kui päris täpne olla, siis elusolendid elavad tegelikult biosfääris, mis hõlmab lisaks litosfäärile ka

- pedosfääri ehk maakera muldkatet, 

- atmosfääri ehk õhkkonda Maa ümber ja 

- hüdrosfääri ehk Maa vesikesta.

Multiple Choice

Maa ümber asub õhugaasidest koosnev ...

• ... ionosfäär

• ... stratosfäär

• ... atmosfäär

Multiple Choice

Kosmosest vaadates võime näha, et suurem osa meie planeedist on kaetud õhukese veekihiga ehk ... .

• ... hüdrosfääriga

• ... biosfääriga

• ... litosfääriga

Multiple Choice

Ookeanide ja merede veealused kuristikud võivad tunduda sügavad, kuid tegelikult ulatuvad need vaid kümmekond kilomeetrit Maa sisemusse.

Ka maailma sügavaim puurauk Koola poolsaarel on jõudnud vaid veidi sügavamale kui ...

• ... 120 km

• ... 12 km

• ... 1,2 km

Multiple Select

Laamade liikumise tulemusena tekivad ... ja ... .

• ... jõgikonnad ...

• ... voored ...

• ... mäestikud ...

• ... ookeanid ...

• ... järvestikud ...

Multiple Choice

Maa tuum koosneb kahest kihist. Välimine neist on vedel, sügavam aga tahke. Vedela tuuma ainevoolud tekitavad Maa(l) ...

• ... tuule.

• ... magnetvälja.

• ... külgetõmbejõu.

Multiple Choice

Maa vahevöös asuvat kivisula nimetatakse ...

• ... plögaks.

• ... laavaks.

• ... pimsiks.

• ... magmaks.

Multiple Choice

Kivimitest väiksema tiheduse ja viskoossusega magma tõuseb kivilõhesid mööda Maa pinnale, tekitades välja purskudes ...

• ... jõgesid.

• ... vulkaane.

• ... süvikuid.

Multiple Select

Missugused neist nähtustest tekivad otseselt laamade liikumise tagajärjel? (Vali 3)

• Vulkaanipursked

• Maavärinad

• Hiidlained

• Kliimamuutused

• Virmalised

Värvilised kivimid

Pildil olevad Anti-Atlase eelmäed Marokos on tekkinud 80 miljonit aastat tagasi Aafrika ja Euraasia laamade kokkupõrkel.

See pilt on tehud Terra satelliidil oleva ASTERi instrumendiga. Pilt on tehtud nn lähiinfrapunakiirgust pildistades ja seejärel kontrastselt värvides.

Erinevad värvid näitavad eri tüüpi mineraale, mis on paljastunud.

Multiple Choice

Eesti tugevaim registreeritud maavärin toimus, 26. septembril 1976. aastal. Missuguse Eesti saare lähedal 10 km sügavusel paiknes maavärina epitsenter?

• Naissaare

• Osmussaare

• Ruhnu

• Kihnu

• Vormsi

Multiple Select

Mis toimus Eesti tugevaima maavärina korral? (Vali 2)

• Asjad kukkusid riiulitelt maha

• Laelambid kõikusid

• Aknaklaasid klirisesid

• Majade seinad varisesid

• Tänavatesse tekkisid augud

Multiple Choice

Mis põhjustab Eestis maavärinaid?

• Laamade liikumine

• Maapinna tõusmine

• Maapinna langemine

• Vulkaaniline tegevus

• Maavälised jõud

Multiple Select

Mida tehakse Jaapanis, kus on palju maavärinaid, et seal oleks võimalik elada? (Vali 2)

• Paljud inimesed kolivad maailma ohutumatesse piirkondadesse elama

• Elatakse ainult tillukestes kergetes onnides, mis ei ole ohtlikud kui varisevad

• Kõik õpivad maavärinaohutust ja käitumist maavärina ajal

• Majad on ehitatud nii, et peavad maavärinatele paremini vastu

Multiple Choice

Kui kaua tavaliselt maavärinad kestavad?

• 10 - 30 sekundit

• 1 - 3 minutit

• 10 - 30 minutit

• 1 - 3 tundi

Vaatame nüüd Maa sisse!

Multiple Choice

Maa tahke ainese loovad mineraalid, mis on tahkunud elemendid ja nende ühendid.

Mineraalide siseehitust iseloomustatakse ... abil, mille loovad miljonid aatomid, mis on paigutunud korrapärasesse võresse.

• ... mineraalstruktuuri ...

• ... kristallstruktuuri ...

• ... aatomstruktuuri ...

Multiple Choice

Vali lause algusesse õige sõna.

... mineraalid on settinud veekogude põhja.

• Settekivimite ...

• Tardkivimite ...

• Moondekivimite ....

Multiple Choice

Vali lause algusesse õige sõna.

... ehk magmakivimite mineraalid on kristalliseerunud magmast.

• Settekivimite ...

• Moondekivimite ....

• Tardkivimite ...

Multiple Choice

Vali lause algusesse õige sõna.

... mineraalid tekivad maapõues varem olemas olnud mineraalide ümberkristalliseerumisel.

• Settekivimite ...

• Tardkivimite ...

• Moondekivimite ....

Lubjakivi

Settekivim lubjakivi on üks Eesti maavarasid. Seda kasutatakse tööstuses paljudel eri viisidel.

Lubja- ja paekivi peetakse tihti üheks ja samaks. Tegelikult on paekivi ehk paas sõnana kasutusel mergli, lubja- ja dolokivi kohta. Paekivi levinuim vorm on just lubjakivi. Koos liivakiviga moodustavad need suure osa Eesti aluspõhjast.

Liivakivi

Liivakivi on samuti settekivim.

Eesti tuntuim liivakivi paljand asub Taevaskojas.

Pildil on liivakivist Antiloobikanjon USAs Arizona osariigis.

Multiple Select

Missugused neist kivimitest on tekkinud seetõttu, et mineraalid settisid veekogu põhja? (Vali 2)

• Lubjakivi

• Marmor

• Basalt

• Graniit

• Liivakivi

Graniit

Magmakivim graniit on nii Eesti kui ka Soome aluspõhja kivim, kuid vastupidiselt Soomele, Eestis aluskorra paljandeid ei esine.

Eestis näeme graniiti enamasti rändkivina. Suured graniidirahnud ning väikesed tükikesed on siia toonud liustikud, mille sulamise järgselt on kivid maha jäänud.

Multiple Select

Missugused neist kivimitest on tekkinud seetõttu, et magma kristalliseerus ehk tardus? (Vali 2)

• Kilt

• Marmor

• Basalt

• Graniit

• Liivakivi

Marmor

Marmor on tuntud moondekivim. Seda kasutavad nii skulptorid kui ka ehitajad.

Marmorist on ehitatud näiteks India kuulsaim maamärk Taj Mahal.

Kilt

Kilt on huvitav moondekivim. See oli kasutuses varastes elektrimootorites isolaatorina, sellega saab teritada nuge ja katta katuseid.

Kilti kasutatakse ka piljardilaudade lauaplaatide tegemisel.

Kildist olid tehtud vanad koolitahvlid ning ka need tahvlid, millele krihvliga kirjutati!

Multiple Select

Missugused neist kivimitest on tekkinud seetõttu, et varem olemas olnud mineraalid kristalliseerusid uuteks kivimiteks? (Vali 2)

• Kilt

• Graniit

• Basalt

• Marmor

• Liivakivi

Multiple Choice

Millest on tekkinud teemantid?

• Laavast

• Marmorist

• Süsinikust

• Vesinikust

Metallid ja haruldased muldmetallid on maavarad

Metalle kasutatakse palju tehnoloogias. Kuigi palju räägitakse terendavast energiakriisist, ei kuule palju elementide kriisist. Reaalsuses kulub tehnika tootmiseks palju materjale. Päikesepaneelid, autod, nutitelefonid - nad kõik koosnevad millestki.

Paraku ei teki Maal elementide aatomeid juurde. Seega on Maa piiratud ressurssidega süsteem. Et inimkonnal resursse jaguks, peab hoolikalt jälgima, palju kulutatakse. Kuigi üks nutitelefon ei ole suur, tekib selle tootmise käigus pea 90 kg jäätmeid!

Multiple Choice

Nutitelefonides kasutatakse näiteks kulda. Seda kaevandatakse kullamaagina, mis sisaldab kulda vaid õige pisut. Kulla kätte saamiseks peab palju vaeva nägema. Kui võrrelda 1 tonni kullamaaki ja 1 tonni nutitelefone, siis kummas on rohkem kulda?

• Nutitelefonides on 300 korda rohkem kulda

• Nutitelefonides on 40 korda rohkem kulda

• Maagis on 5 korda rohkem kulda

• Maagis on 50 korda rohkem kulda

• Maagis on 200 korda rohkem kulda

Multiple Choice

Mis nime kannab maakoores peituv vedel süsivesinike segu, mida kasutatakse kütusena ja keemiatööstuse toorainena?

• Põlevkiviõli

• Bensiin

• Nafta

Multiple Choice

Arva, kui palju süsihappegaasi (CO₂) tekib, kui põletada liiter bensiini?

• 2,4 kg

• 56 kg

• 7 t

• 300 g

Kuidas saab CO₂ nii palju tekkida?

1 l bensiini kaalub 750 g. Süsinikku on selles umbes 87% ehk 652 g.

Bensiinist energia saamiseks tuleb seda põletada. Põletamiseks on tarvis hapnikku. Selle süsinikukoguse peale kulub hapnikku 1740 g.

Põlemisel seotakse kütuse molekulidest pärinev süsinik hapnikuga ning moodustub CO₂.

Liites süsiniku ja hapniku massid, saame teada kui palju CO₂ tekib.

652 + 1740 = 2392 (g) ≈ 2,4 (kg)

Multiple Select

Milliseid neist maavaradest leidub ka Eesti maapõues? (Vali 3)

• Kivisüsi

• Diktüoneemaargilliit ehk graptoliitargilliit

• Hõbe

• Oobulusfosforiit

• Põlevkivi

Multiple Choice

Millist eesmärki täitis Energia avastuskeskuse hoone algselt?

• See oli kaevanduse maapealne osa.

• See oli tehas.

• See oli elektrijaam.

• See oli lennukiangaar.

Open Ended

Meenuta filmi. Miks on Põhja-Eesti paekaldad ainulaadsed?

Open Ended

Milline oli kõige huvitavam uus asi, mida sa varem ei teadnud?

Open Ended

Mille kohta tahaksid rohkem teada saada?

Open Ended

Milline uus teadmine sellest viktoriinist on sinu arvates väärt jagamist?

Saidki valmis!

Järgmine kord, kui satud nägema paekivitükki, vaata, kas näed seal ka kivistisi.

_{Erik Abneri tehtud pilt kivististest on pärit lingilt https://eestigeoloog.ee/kategooriad/hobigeoloogi-blogi/hobigeoloog-kuidas-korjata-kivistisi}