Pärisorjuse kaotamine ja Tartu Ülikool

Pärisorjuse kaotamine ja Tartu Ülikool

Mis siis Eestimaal edasi juhtus?

Valgustus

Varasematel tundidel oleme teada saanud, et 18. ja 19. sajandi maailmas leidsid aset järk-järgult aina rohkem tähelepanu püüdvad sündmused, mida nimetati kokkuvõtlikult sõnaga "valgustus". See tähendas olukorda, kus rikkad ja kaua koolis käinud aadlikud tulid mõttele, et nad võiksid hakata valitsejatele rääkima sellest, kuidas Jumal siiski pole siin maailmas kõik paika pannud. Seega võiks mõelda sellele, et võib-olla saaksid inimesed võrdsed olla. Paljud valitsejad ei tahtnud esialgu sellest kuuldagi, sest inimeste hirm Jumala ees aitas igal halval kuningal troonil edasi olla. Valgustajad hakkasid aga kasutama kavalust ja rääkisid kuningatele, et kui talupojale enam peksa ei anna ja laseks tal vaba inimesena tööd teha, siis teeb ta palju meelsamini tööd ja kõik teenivad sellest kasu. Kuningatel oli selle üle järsku hea meel.

Multiple Choice

Miks ei soovinud valitsejad esialgu inimeste võrdsust?

• Usuti, et karm kord tähendab tõsise töö tegemist

• Valitsejad olid kadedad nende peale, kes olid edukad

• Maailmas peavadki alati olema sellised inimesed, keda tuleb karta

• Nad kartsid vaba rahva viha tõttu valitsejatroonist ilma jääda

Multiple Choice

Miks soovisid valgustajad inimeste võrdsust?

• Valitsejad ja aadlikud olid pärisorjuse pärast kohutavalt kurvameelsed

• Usuti, et vaba inimene teeb meelsamini tööd

• Valgustajad lootsid nii talupoegadega sõpradeks saada

• Usuti, et maailmas võidavad ainult head inimesed

Eluolu 19. sajandil

Katariina II ehk Katariina Suur oli seega üks vene valitsejatest, kes soovis hakata talupoegade elu muutma. Ka tema mõistis, et kui kohelda talupoegi nagu asju, siis hakkab tavarahva viha tõttu ka valitsejatel halvasti minema. Üks kõige tüüpilisem probleem tolle aja maailmas on see, kuidas pidevalt keegi peab omavahel sõdima. Katariina ise sattus näiteks Türgi vastu sõtta. Kuna sõda nõuab sõdurite varustamist, siis talupojad peavad jällegi suure osa saagist ära andma. Paraku kummitasid inimesi ka tol ajal sageli külmad ilmad ja seega võis saak üldse saamata jääda. Nõnda tekkisid näljahädad ja see tähendas alati talupoegade rahutusi ja mössusid. Kuna Katariina oli samal ajal sõjas kui tekkis järjekordne näljahäda, siis elu Venemaal oli headusest väga kaugel.

Multiple Choice

Millised probleemid kummitasid 19. sajandi inimesi?

• Viljasaaki jäi liiga palju üle

• Külm ilm, sõjad ja haigused

• Valitseja oli liiga heatahtlik

• Talupoegade tööriistad lagunesid laiali

Multiple Choice

Kuidas näitasid pärisorjadest talupojad oma rahulolematust valitseja vastu välja?

• Korraldasid mässud ja ülestõusud valitseja vastu

• Töötasid edasi, aga väga vihaselt

• Seisid siltidega valitseja palee ees

• Kirjutasid valitsejale õnnetu kirja

Aleksander I kui pärisorjuse kaotaja

Katariina II lootused talupoegade elu paremaks teha üldiselt ebaõnnestusid, kuid just temalt saidki mõtted alguse. Tsaar Aleksander I oli siiski see, kes 1816/1819 aastatel ametlikult Eesti- ja Liivimaal pärisorjuse kaduma pani. Venemaal juhtus see aga kaua aega hiljem ehk aastal 1861. Tema otsus oli kindlasti mõjutatud Napoleoni sõdadest. Nimelt pärast Prantsuse revolutsiooni otsustas kuulus valitseja Napoleon terve Euroopa enda alla vallutada. Peagi jalutasid prantsuse sõdurid Venemaal ja hävingu ärahoidmiseks liitus Venemaa vahepeal isegi korraks prantslastega. Sõjaolukord tähendas jällegi tohutut koormat talupoegade seljas ning see süvendas vastuolusid Venemaal. Ei aita ka see kui talupoeg peab hoopis ise sõtta minema ja talu maha jätma. Lohutuseks oli vähemalt see, et näljahädade peatamiseks levitati Euroopas kartuli kasvatamist. See pörines Ameerikast ja kasvas ka külmas kliimas.

Multiple Choice

Mis aastatel kaotati Eesti- ja Liivimaal pärisorjus?

• 1800/1815

• 1861/1873

• 1914/1918

• 1816/1819

Multiple Choice

Milline uus Ameerikast pärit toiduaine levis Euroopas?

• Nisu

• Kartul

• Paprika

• Mais

Multiple Choice

Kelle vastu pidid ka Eesti talupojad Vene sõjaväes sõdima?

• Rootsi kuningas Gustav II Adolf

• Vene tsaar Aleksander I

• Prantsuse keiser Napoleon

• Vene tsaarinna Katariina II

Pärisorjuse kaotamise tagajärjed

Eestlaste elu ei muutunud varasemaga võrreldes kahjuks koheselt paremuse poole. Tööd tuli igal juhul kõigil edasi teha ja seda ikka peamiselt mõisniku heaks. Maa ei kuulunud vabaks saades talurahvale, vaid mõisnik ütles nüüd, et tema on elanud siin kaua ja see on jätkuvalt tema maa. Kui eestlane peaks tahtma sellel maal elada, siis peab ta tema jaoks kas raharenti maksma või täpselt samamoodi edasi töötama. Paljud talupojad polnud harjunud ise majandama ega hakkama saama ja jäidki pikemaks ajaks mõisniku teenistusse edasi. Osavamad talupojad hakkasid saaki kõrvale panema ja said selle raha eest maha müüa. Nii ostsidki ühel hetkel talupojad maa mõisnikult ära. Tuntud müügikaup oli lina.

Vaba talupoeg Eestimaal

• Saab osta maad -> 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal

• Saab kolida sinna, kuhu soovib

• Teeb tööd eelkõige enda ja oma pere üleval pidamiseks

Multiple Choice

Miks ei saanud kõik talupojad maad osta?

• Neile meeldis pärisorjus

• Ei osanud raha teenida

• Mõisnik maksis neile

• Mõisnik keeldus pärisorjuse kaotamisest

Multiple Choice

Mille müümisega said talumehed tol ajal kõige rohkem raha teenida?

• Lina

• Viin

• Kartul

• Mesi

Multiple Select

Millal algas talude päriseks ostmine Eesti- ja Liivimaal?

• 1832 - Eestimaa

• 1849 - Liivimaa

• 1862 - Liivimaa

• 1856 - Eestimaa

Multiple Choice

Mis on tuntud Eesti film, mis räägib vabast 19. sajandi talumehest Eestimaal?

• "Nimed marmortahvlil"

• "Tõde ja õigus"

• "Viimne reliikvia"

• "Malev"

Talumees Eestimaad "juhtimas"

Teame, et talupojad said endale pärisorjuse kaotamisega priinime ehk perekonnanime. Olla nüüd "päris inimene" tähendas seda, et talupoeg hakkas osalema oma kodukandi juhtimises. Osaleti kohtumõistmises, koguti koos vilja ja ehitati ka koole. Erimeelsused aga viisid sageli kaklusteni ja rusikad võtsid suhtlemise üle. Sakslastele selline vabadus küll ei meeldinud, aga vähemalt oli lõpuks võimalik maakodudes rõõmsamaid ja asjalikumaid inimesi näha. Ajaga kujunesid mõnedest sakslastest välja "estofiilid" ehk eestlaste kultuuri arendajad.

Multiple Select

Mille järgi anti talumehele priinimi?

• Looduslikud nähtused talu lähedal

• Talumees sai ise nime valida

• Mõisniku suguvõsa järgi

• Erinevad ametid ja tööriistad

Multiple Choice

Mis põhjusel käisid talumehed Eestimaal tavaliselt kõige rohkem kohtu ees?

• Mõisniku röövimine

• Linnas enda peitmine

• Sõjaväest põgenemine

• Talumeeste kaklused ja tülid

Mis sai sel ajal ülikoolist?

Teame varasemast Rootsi teemast, et kunagine Rootsi kuningas Gustav II Adolf saatis kord Johan Skytte nimelise mehe Eestimaad üle vaatama. Sellest tulenes mõte ehitada siia ülikool ning 1632. aastal valmis Tartu Ülikool. Ülikoolis hakkasid tol ajal käima rootslased, sakslased, venelased ja ka teised välismaa rahvad. Eestlased aga hakkasid 17. sajandi lõpus alles lugemist ja kirjutamist õppima ning seda tänu rootslase Bengt Gottfried Forseliuse tegevusele. Forseliuse seminari tulemusena hakkasid Eesti päritolu õpetajad õpetama talupoegi - Ignatsi Jaak ja Pakri-Hansu Jüri. Seega oli varajane haridus Eestimaal olemas. Ülikool aga pandi pärast Põhjasõda kinni.

Multiple Choice

Kuidas nimetati varasemas teemas Forseliuse kooli, kus õpetati Eestimaa talupoegi?

• Forseliuse seminar

• Forseliuse gümnaasium

• Forseliuse ülikool

• Forseliuse labor

Multiple Choice

Milline kuningas rajas Tartu Ülikooli 1632. aastal?

• Valdemar II

• Gustav II Adolf

• Peeter I

• Aleksander I

Ülikool pärast pärisorjust

Sama tsaar ehk Aleksander I, kes kaotas pärisorjuse Eestimaal, otsustas oma valitsusajal uuesti avada Eestimaa kõige uhkema kooli. Tartu Ülikooli teadustegevus läks 1802. aastal taas käima. Nüüd hakkas Eestimaal ka üldine haridus jälle edasi arenema, et vabadel eestlastel tulevikus ülikooli oleks võimalik minna. Sellega jäi püsima ka koolikohustus. Eestimaa talumeestel esialgu muidugi jätkuvalt ülikooli asja polnud, sest nemad püüdsid oma raske põllutööga toime tulla. Uhkemast suguvõsast eestlased jõudsid aga ajaga siiski ülikooli.

Baltisaksa teadlased ülikoolis

• Friedrich Georg Wilhelm Struve - tuntud täheteadlane, kes töötas Tartu tähetornis

• Karl Ernst von Baer - kahekroonisel kujutatud loodusteadlane

• Werner Zoege von Manteuffel - hakkas operatsioonidel kummikindaid kandma, et mitte mustust levitada

• Nikolai Pirogov - kasutas tuimestina uimastavat eetrit

• Wilhelm Ostwald - sai Nobeli preemia

Multiple Choice

Mis aastal taasavati Tartu Ülikool pärast Põhjasõda?

• 1850

• 1816

• 1802

• 1632

Multiple Choice

Mille poolest sai Eestimaal kuulsaks F. G. W. Struve?

• Töötas Tartu tähetornis

• Nägi langevat tähte

• Leiutas teleskoobi

• Leidis taevast kuu

Multiple Choice

Millisel Eesti kroonil kujutati K. E. v Baeri?

• Sajakroonine

• Ühekroonine

• Kahekroonine

• Viiesajakroonine

Multiple Choice

Millega sai kuulsaks W. Z. von Manteuffel?

• Tegi operatsiooni Vene tsaarile

• Oli kuulus hambaarst

• Oskas lugeda arstiteaduse raamatuid

• Võttis operatsioonidel kasutusele kummikindad

Multiple Choice

Mida kasutas professor Nikolai Pirogov operatsioonil tuimestina?

• Uimastavat eetrit

• Haamrit

• Süsti

• Gaasi

Eestlased ülikoolis?

Lõpuks jõudis kätte ka see hetk, kus eestlased said päriselt vaba mehena minna Tartu Ülikooli. Suhtumine oli neil seal erinev, sest mõni tahtis olla nagu uhke sakslane ja mõni tahtis olla ikka eestipärane. Keeruline on nüüd aga asjaolu, et mõni eestlane ei olnud üldse eestipärase nimega, vaid kandis hoopis saksa nime.

Eestlased ülikoolis!

• Kristjan Jaak Peterson - Eestimaa luuletaja, kes kõndis kord Tartust Riiga

• Friedrich Robert Faehlmann - Eesti arst, kes kogus lugusid Kalevipoja kohta

• Friedrich Reinhold Kreutzwald - Eesti arst, kes andis välja eepose "Kalevipoeg"

Multiple Choice

Kes algatas Kalevipoja lugude kogumise?

• F. R. Faehlmann

• K. E. v Baer

• K. J. Peterson

• F. R. Kreutzwald

Multiple Choice

Kes andis 1857. aastal välja eepose Kalevipoeg?

• F. R. Faehlmann

• F. R. Kreutzwald

• N. Pirogov

• Aleksander I

Multiple Choice

Mis linna kõndis Kristjan Jaak Peterson?

• Tallinn

• Riia

• Helsingi

• Tartu

Ja nii saimegi vabaks

Pärisorjus kaotamine lasi Eesti talurahva sunnitööst vabaks ning targemad Eesti päritolu asjamehed sattusid Tartu Ülikooli eestlaste kultuuri ja teadust arendama. Nii saamegi tulevikus rääkida aina rohkem sellest, kuidas eestlased muutuvad taas oma maa peremeheks. Eestimaa aga iseseisvaks riigiks veel niipea ei saa.

Multiple Choice

Millise riigi võimu all on Eestimaa kui räägime praegustest teemadest?

• Rootsi

• Venemaa

• Saksamaa

• Taani

Multiple Choice

Millistel aastatel leidis aset Vene aeg Eestimaal?

• 1700-1800

• 1227-1558

• 1649-1830

• 1710-1918

Multiple Choice

Kui Vene aeg on aastatel 1710-1918, siis mis sajandid need on?

• 17.-19. sajand

• 18.-19. sajand

• 19.-20. sajand

• 18.-20. sajand

Multiple Choice

Millises ajaloo perioodis toimuvad need teemad, millest juttu oli?

• Tänapäev

• Keskaeg

• Uusaeg

• Vanaaeg

Multiple Choice

Mis aastatel leiab uusaeg kui ajaloo periood üldiselt aset?

• 1300-2020

• 900-1900

• 1492-1918

• 600-900

Saigi läbi

Tänan osalemast!