Muutumatud sõnad

Muutumatud sõnad
Kolmas suur sõnaliikide rühm

Muutumatutel sõnadel on kaks varianti:

1. Need ei muutu üldse, st on alati ühes vormis (ja, ning, tere, pärast, viiekesi)

2. Neid saab kasutatda kohakäänetes (peale – peal – pealt/juurde – juures – juurest

Muutumatuid sõnu on nelja liiki:

1) sidesõnad, nt ja, sest, et, ehk;

2) hüüdsõnad, nt oi, ai, aitäh, ahoi;

3) määrsõnad, nt kolmekesi, varsti, homme, kiiresti;

4) kaassõnad, nt (laua) all, (lõkke) ääres, (padja) peal.

Fill in the Blank

Muutumatuid sõnu on ____ (mitut) liiki.

Multiple Choice

Vali tõene väide.

• Muutumatud sõnad ei muutu mitte üheski olukorras.

• Osa muutumatutest sõnadest saab kasutada kohakäänetest.

Sidesõnad

• Nende funktsioon on siduda lauses moodustajaid (osi).

• Neid on keeltes vähe – eesti keeles kuskil 20.

Sidesõnade komade alustala:

• ET, SEST, SIIS, AGA, KUID, VAID (komaga)

• JA, NING, EGA, EHK VÕI (koma sallida ei või)

Multiple Choice

Milliste sidesõnade ees on lauses (enamasti) koma?

• ja, ning, ega, ehk või

• et, sest, siis, aga, kuid, vaid

Multiple Choice

Milliste sidesõnade ees lauses (enamasti) koma ei ole?

• ja, ning, ega, ehk, või

• et, sest, siis, aga, kuid, vaid

Liikumispaus õpetaja juhiste järgi! ;)

Hüüdsõnad

• Neid kasutatakse soome-ugri keeltes rikkalikult.

• Nende eesmärk keeles on edastada tundeid, emotsioone, loodushääli jms.

• Nende alla kuulub seega onomatopöa ehk helijäljendus.

• Oh! Päh! Soo-soo! Eks! Hurraa! Kikerikii! Mäu! Aitäh! Ahoi! Oi! Ai!

Open Ended

Kirjuta siia hüüdsõnu!

Määrsõnad

Nagu me juba teame, võib määrsõna täpsustada tegusõna ja moodustada koos ühendtegusõna. (nt Otsus võeti vastu →„vastu võtma“).


Kui määrsõna on lauses üksida, märgib see:

1) kohta, nt kaugel, lähedal;
2) aega, nt täna, praegu;

3) viisi/seisundit, nt valjusti, segamini;
4) hulka/määra, nt kahekesi, palju.

Multiple Choice

Leia ajamäärsõna.

• Valjusti

• Lähedal

• Eile
• Kahekesi

Multiple Choice

Leia kohamäärsõna.

• Valjusti

• Lähedal

• Eile
• Kahekesi

Multiple Choice

Leia määrsõna, mis väljendab viisi/seisundit.

• Valjusti

• Lähedal

• Eile
• Kahekesi

Multiple Choice

Leia määrsõna, mis väljendab hulka/määra

• Valjusti

• Lähedal

• Eile
• Kahekesi

Kaassõnad

Neil ei ole iseseisvat tähendust. Need kuuluvad lauses alati mõne käändsõna juurde, nt vanavanemate juures, metsa taga.

Kaassõnad jagunevad vastavalt asukohale kaheks:

• eessõnad asuvad käändsõna ees, nt koos minuga, vastu tuult;

• tagasõnad asuvad käändsõna järel, nt kivi juurest, ruumi keskel.

Sageli, kuid mitte alati, saab mõne kaassõna ja käändsõna ühendi asendada käändevormiga, nt laua peal – laual, koti sees – kotis.

Multiple Choice

Vali tõene väide

• Kaassõna ja käändsõna käivad ALATI käsikäes!

• Kaassõna võib lauses olla üksinda.

Fill in the Blank

Käändsõna ees olev kaassõna on ....... (mis?), nt fraasis vastu tuult.

Fill in the Blank

Käändsõna taga olev kaassõna on ....... (mis?), nt fraasis laua peal.

Poll

Muutumatud sõnad on pigem...

• lihtsad! :P

• Keerulised :´(

Jaga paarilisele, mida sellest tunnist kaasa võtad/mida õppisid. Olge valmis tutvustama üle klassi.