toitainete seedimine raku sees ja väljas

toitainete seedimine vaid raku peal

toitainete seedimine vaid raku sees

toitainete seedimine vaid raku pealiskaudses kihis mis asub raku välimise kihi ja klorofülli vahel.

Toidust saadakse jääkaineid, lõhustumissaadused eritatakse.

Toidust saadakse erinevaid aineid, millest moodustatakse uusi kehale vajalikke aineid.

Toidust saadakse suuremaid toidupalu, et seedimine saaks toimuda rakkude sees.

Sest kui loomad ei söö siis muutub nende immuunsüsteem tugevaks, nende keha kasvab kiiremini ning nende südametuksed muutuvad kiiremateks, vereringlus on parem.

Tundlatega

Lõugadega

Sõrgadega

Silmadega

Enamikul

Vähestel

Kartulimardikad

Vihmaussid

Ainurakksed

Ainuõõssed

Suu ja päraku

Neelu ja söögitoru

Mao ja söögitoru

Vee ja õhu

Rakuväline

Rakukeskne

Rakusisene

Avaõõsne

Et vabaneda süsihappegaasist

Et saada toitainetest energiat

Et hingamis elundis saaks toimuda gaasivahetus

putukatel hingamiseks vajalikud jätked suu ümbruses

putukatel toitumiseks vajalikud jätked suu ümbruses

putukatel toitumiseks vajalikud jätmed suu ümbruses

vähkidel toitumiseks vajalikud jätked suu ümbruses

Väljaspool rakku on süsihappegaasi kontsentratsioon suurem

Sees- ja väljaspool rakku on süsihappegaasi kontsentratsioon võrdne

Väljaspool rakku on süsihappegaasi kontsentratsioon väiksem

Putukatel on lisaks trahheedele veel raamatkopsud.

Trahheed on kitiinist torukesed, mis moodustavad kogu kopsu läbiva võrgustiku.

Valmikud hingavad traheedega, vastsed aga algeliste kopsudega.

Osa putukaid teevad hingamisliigutusi, et traheede kaudu saada piisavalt hapnikku.

Trahheed harunevada kehas tugevasti ja jõuavad nii kõigi rakkudeni.

Vihmaussil on vereringe, et ta saaks ka vees hapnikku omastada.

Vihmaussil on nii paks keha, et hapnik ei jõua difusiooni teel läbi naha kõigisse kudedesse.

Lameussi keha on õhuke ja lame.

Lameussidel pääseb väliskeskkonnast hapnik kõikidesse kudedesse.

Vihmaussil on vereringe, sest ta elab niiskes pinnases