Bio 1

​Bio 1

​

ELU TUNNUSED, VESI, SÜSIVESIKUD, RASVAD, VALGUD, NUKLEIINHAPPED

​ELU TUNNUSED

​Aine-ja energiavahetus

• Autotroofid

  -taimed, vetikad

• Heterotroofid

  -loomad, seened

​

​Püsiva sisekeskkonna hoidmine

• ​Kõigusoojased

• Püsisoojased

  ​​

-püsiv keemiline koostis

​-stabiilne happelisus

​

​

​

​Kasvamine

• Otsene ja nähtav eluaja jooksul​

​Arenemine

• Otsene areng

• Moondeline areng

​Surm

​Reageerimine ärritajale

• Hulkraksetel meeleorganid

• Ainuraksetel spetsiaalsed valgumolekulid

​Paljunemine

• Suguline

• Mittesuguline

​Rakuline ehitus

• Organismi osad teevad koostööd

• Sisaldab biomolekule

​Biomolekulide esinemine

​Evolutsioneerumine

• Pidev muutumine

• Võime kohaneda muutuvate oludega

​TEADUS

vs

PSEUDOTEADUS

​Teadusuuringu etapid

• Probleemi püstitamine

• Olemasoleva teabega tutvumine

• Oletuse ehk hüpoteesi püstitamine

• Uuringu planeerimine

• Uuringu teostamine

• Info kogumine​

• Info töötlemine

• Hüpoteesi kontrollimine

• Järelduste tegemine

• Hüpoteesi kinnitamine või ümberlükkamine

• Tulemuste avalikustamine​

​Pseudoteadus

Väited ja tegevusvaldkonnad, mida esitletakse teaduslikena, kuid mis tegelikult teaduse normidele ei vasta

​

• Astroloogia'

• Alternatiivmeditsiinid

• Enamik toidulisandite ja kosmeetikatoodete kasulikkus põhineb pseudoteadusel​

​MIKRO-ja MAKROELEMEDID

98%-99% organismide elementides​

C, H, O, P, N, S

Biomolekulides​

​Makroelemendid

​Vaja väikestes kogustes​

​

Na, K, Mg, Ca, Cl, Cu, I, Fe, Zn, F​

​Mikroelemendid

​Mikro-ja makroelemendid

Biomolekulid - sellised elusorganismides olevad orgaanilise aine molekulid, millel on kindel ülesanne​ (süsivesikud, rasvad, valgud, nukleiinhapped)

Keha normaalne talitus, hapniku transport, väsimuse vähendamine, naha loomulik värvus​

​Ül. elusorganismides

Hemoglobiin, koed, liha, oad, pähklid, lihased, rakud, tume šokolaad​

​Leidumine

​RAUD

Valgustruktuuri moodustamine, teeb valgustruktuuri tugevamaks​

​Ül. elusorganismides

Liha, tera- ja kaunvili​, pähkel, valgud, aminohapped, vulkaanialad

​Leidumine

​VÄÄVEL

Lihaste normaalne töö, vererõhu reguleerimine​

​Ül. elusorganismides

Maakoor, lubjakivi, lehed, luud, kestad, juust, jogurt, piim, kala​

​Leidumine

​KALTSIUM

Vesiniksidemete loomine ja võimaldamine​

​Ül. elusorganismides

Vesi, süsivesikud

​Leidumine

​VESINIK

Luustik, tervise tugevndamine, kaitseb hamba emaili

​Ül. elusorganismides

Maakoor, joogivesi, kala, krevet, tee, kohv, supid, hambapasta​

​Leidumine

​FLOOR

Ensüümide kasv, rakkude kasv, haavade paranemine​

​Ül. elusorganismides

Kõigis keha kudedes, terad, seemned, kaunad, pähklid​

​Leidumine

​TSINK

lõhustab E-vitamiine, tagastab veeliikumise kehas, lõhustab mikroorganisme​

​Ül. elusorganismides

Sool, ühenditena​

​Leidumine

​KLOOR

CO2​

​Ül. elusorganismides

Biomolekulid, CO2​

​Leidumine

​SÜSINIK

Juuksed, valkude tootmine​

​Ül. elusorganismides

Atmosfäär, maakoor, organismis​

​Leidumine

​LÄMMASTIK

Tagada normaalne veevahetus, happe tasakaalu säilitamine, närviimpulsside edasikandmine​

​Ül. elusorganismides

Maakides, soolades​

​Leidumine

​NAATRIUM

Olulisem immuunsussüsteemi tegelane, kilpnäärme hormoonide tootmine, reguleerib keha temp.​

​Ül. elusorganismides

Mereannid, küüslauk, jogurt, banaan, spinat, pinnas, ookean, sool, vetikad​

​Leidumine

​JOOD

Reguleerib paljusid biokeemilisi ja füsioloogilisi protsesse, seda vajavad u 300 ensüümi, luude kasv, südame rütmi reguleerimine​

​Ül. elusorganismides

Kõrvitsaseemned, kaerahelbed, pähklid, tofu, toorpiim, herned​

​Leidumine

​MAGNEESIUM

Lihaste, südame, neerude ja keskns ainevahetus, veetaseme reguleerimine​

​Ül. elusorganismides

Taimsed toidud, puuviljad, marjad, pähklid, piimatooted, kala​

​Leidumine

​KAALIUM

Organismi energiavahetus, aju-ja keskns töö, hammaste ja luude tootmine, lihastetöö reguleerimine​

​Ül. elusorganismides

Loomsed toidud, maks, piim, täisteratooted​

​Leidumine

​FOSFOR

​SÜSINIKUPÕHISE ELU VÕIMALIKKUS JA TÄHTUS

​Süsinikupõhise elu tähtsus

• miljonid erinevad orgaanilised süsinikuühendid

• biomolekulide mitmekesisus

  • organismide bioloogiline mitmekesisus​

​Tähtsus

• ​4 keemilist sidet

• üksik-, kaksik- ja kolmiksidemed

• pikad ahelad​

​Süsinikuaatom

​VESI

PINDPIDEVUS - vedeliku pinnakiht käitub nagu elastne kile​

Kinni hoidma, küljes rippuma

• vesi hoiab enda küljes mullast saadud mineraale​

​ADHESIOONIJÕUD

Kokku kuuluma, tervikut moodustama

• taim tõmbab juurtest vett üles​

​KOHESIOONIJÕUD

​VEE ÜLESANDED ORGANISMIDES

• Kannab hästi aineid edasi​

​HEA LAHUSTI

• Inimkehas umbes 70%​

​ORGANISMIDE KOOTISOSA

• ​Vanus, kliima, tervis, tegevus

​VEEVAJADUSE MUUTMINE

• Kindlustab organismid ringelundkondade töö

• Mida rohkem rakus vett, seda kiiremini toimud raku ainevahetus​

​TRANSPORDIFUNKTSIOON

• Annab rakkudele kuju ja vastupidavuse​

​RAKKUDE SISERÕHU TAGAJA

• Fotosüntees​

​KEEMILISTES REAKTSIOONIDES OSALEJA

• Suure soojusmahtuvusega

• hoiab ära ülekuumenemise​

​TEMPERATUURI REGULEERIJA

• Pisarad, liigesevedelik, sülg

• Loode areneb vesikeskkonnas​

​KAITSE, PALJUNEMINE

• Glükoos

• Hapnik​

​FOTOSÜNTEESI LÄHTEAINE

​SÜSIVESIKUD

• Loodus​es enamlevinud orgaanilised ühendid

  • ​75-90% taimedes

  • 2% loomades

  • 3% seentes

  • 12-28% mikroorganismides

• ​Energiarikkad ained

  • taimed valmistavad ise

  • loomad söövad​

  ​

​SÜSIVESIKUD

• Süsinikku

• ​Vesinikku

• Hapnikku​

​

​Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad:

​

​MONOSAHHARIIDID

​EHK LIHTSUHKRUD

• Aatomite arv tavaliselt 3-6

• Glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos​

​GLÜKOOS ehk viinamarjasuhkur

• Tähtis energiallikas

• 6 süsinikku

• Talletatakse tärklisena (taimed​)

​FRUKTOOS ehk puuviljasuhkur

• Puuviljades, mees

• Magusam kui sahhariidid ja glükoos

• 6 süsinikku​

​RIBOOS JA DESOKSÜRIBOOS

• 2 sukrut DNA koostises

• 5 süsinikku​

​OLIGOSAHHARIIDID

• ​Koosnevad 2-3st monosahhariidist

• Vees lahustuvad hästi

  • Liiguvad organismis kiiresti ja on kergelt omastavad

• Maltoos, laktoos, sahharoos

  ​

​MALTOOS

• Koosneb kahest glükoosijäägist

• Moodustub taimedes ja tärklise lõhestumisel loomades

• suurel määral idanevates seemetes

• õlu ja viski​

​LAKTOOS

• ​Glükoosi ja galaktoosi molekulist

• Imetajate toit järglastele

• Väiksema magususega

• 4,7-5% laktoosi lehmapiimas​

​SAHHAROOS

• ​1 glükoos ja 1 fruktoos

• Esineb taimemahlades​

​POLÜSAHHARIIDID

​EHK LIITSUHKRUD

• ​Tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen

​TÄRKLIS

• Glükoosijäägid

• Taimed kasutavad varu-energiaallikana

• Mugulad, sibulad, teraviljad

​TSELLULOOS

• Tuhanded omavahel ühinenud glükoosijääkidest

• moodustuvad taimede rakukestad​

​KITIIN

• Lühijalgsete välisskelet

• Seente rakukest​

​GLÜKOGEEN

• Glükoosijääkidest

• Energiarikas aine loomadel ja seentel

• Inimesel maksas ja lihastes​

​SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS

​ENERGEETILINE

• Kitiin

• Tselluloos​

​STRUKTUURNE

• ​Kitiin

• Tselluloos​

​VARUAINE

• Tärklis

• Glükogeen​

​TOITE

• Piimasuhkur imetajate piimas​

​KAITSE

• Kaitseb külmumise eest

  • taimed töötlevad külma ilmaga oma rakkudes suhkrulahust

​LIGIMEELITAV

• Õietaimede nektar

  • putukate ligimeelitamiseks

​BIOREGULATOORNE

• Hormoonide koostis

​LÄHTEAINE

• Süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produkt

• Lähteaine teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped)

​RASVAD EHK LIPIIDID

​ÜLDOMADUSED

• Hüdrofoobsed

• Rasvad, õlid, vahad, steroolid, rasvlahustuvad vitamiinid

• tahked ja vedelad​

​LIHTLIPIIDID JA LIITLIPIIDID

Some text here about the topic of discussion

• ​Rasvad, õlid, vahad

• Toidurasvad

• Väga energiarikkad

  • tähtsad energiaallikad ja varud organismis​

• Glütserool + rasvhappemolekulid

​

​LIHTLIPIIDID

​RASVHAPPED

KÜLLASTUNUD RASVHAPPED​	​KÜLLASTUMATA RASVHAPPED
​Üksiksidemed C aatomite vahel	​Üks või mitu kaksiksidet C aatomite vahel
​Loomsed rasvad	​Taimsed rasvad
​Toatemperatuuril tahked	​Toatemperatuuril vedelad

​TRANSRASVHAPPED

• Käituvad nagu küllastunud RH

• Taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel

  • st kaksikside asendatakse vesinikuaatomitega

• Margariin, maiustused, koogid

• Seedivad halvasti

  • jäävad kauaks vereringesse

• Õli muudetakse tahkeks või pooltahkeks

• Südame-veresoonkonna haiguste risk​

​KOLESTEROOL

• ​Tagab membraani läbitavuse

• hormoonide ​

Subject | Subject

Some text here about the topic of discussion

• Liigne kolesterool ladestub veresoonte seintele

• Soodustab südame-veresoonkonnahaiguste teket

  ​

​

​-

• ​Tagab membraani läbitavuse

• hormoonide ja D-vitamiini süntees

• Rasvade seedimiseks vajaliku sapphappe sünteesimiseks

• 70% vajalikku kogust sünteesid inimene

• 30% toidust ​

  • liha, juust, munakollane​

• Liigub veres valkude abil

​+

​KOLESTEROOL

• Ei suuda artereid aidata​

​LDL

• ​Viib kolesterooli arterite seintelt minema

​HDL

​HDL JA LDL

​SUITSETAMINE - suureneb LDL, selle tulemusena ei kanta kolesterooli veresoonte seintest minema ning veresooned ummistuvad

​LIITLIPIIDID

• Fosfollipiidid

• Rakumembraanide koostis

• 1 ots hüdrofiilne, 1 ots hüdrofoobne​

​LIPIIDIDE ÜL ORGANISMIDES

​VARUAINE

• ​Loomadel rasvad naha all ja kõhuõõnes

• Taimedel õlina seemnetes ja viljades​

​ENERGIAALLIKAS

• ​1 g lipiide = 9,3 kcal energiat

​KAITSE

• Koondub siseorganite ümber

  • kaitse mehaanilise põrutuse eest

• Nahaalune rasvkude kaitseb välismõjude eest

  • temperatuur​

• Suurrasvik

  • kaitseb soolestikku​

• Taimi kaitseb vahakiht

  • kuivamise ja UV-kiirguse eest

• Veelindude suled

  • kaitse märgumise eest​

• Vaha lammaste ja kitsede villas

​LAHUSTI

• Rasvkoes ladestuvad kehavõõrad ja mürgised ained

• Lahustuvad vitamiinid​

​SIGNAALMOLEKUL

• Lipiidid suudavad rakumembraane läbida kergesti

  • hormoonid​

​LÄHTEAINE

• Toidurasvadest sünteesitakse kehale omased rasvad ja teised toitained

  • süsivesikud​

​VALGUD EHK PROTEIINID

​VALGUD EHK PROTEIINID

• ​Polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest

  • aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast

• Valgus on 20 erinevat aminohapet

• Süntees toimub ribosoomides

​

• LIHTVALGUD

  • koosnevad aminohappejääkidest

    • munavalge

• LIITVALGUD

  • ​koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast

    • kromosoomid ja hemoglobiin

​ASENDAMATUD AMINOHAPPED

• Isoleutsiin (Ile)

• Leutsiin (Leu)

• Lüsiin (Lys)

• Metioniin (Met)

• Fenüülalaniin (Phe)

• Trüptofaan (Trp)

• Valiin (Val)​

​VALGU STRUKTUUR

​PRIMAARSTRUKTUUR

• Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega

• Järjestuse järgi on näidatud valkude omadused

• Kõikidel valkudel​

Subject | Subject

​SEKUNDAARSTRUKTUUR

• ​Kõõluste, kõhrede, juuste, soomuste, ämblikuniidi ja küünte valgud

• Seotud vesinikside​

​TERTSIAARSTRUKTUUR

• Seotud vesiniksidemetega

• Gloobul

  • ensüümid, antikehad, vereplasma valgud

• Fibrill

  • verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud​

​KVATERNAARSTRUKTUUR

• Mitme polüpeptiidi ühinemisel , mitu gloobulit on ühinenud

  • hemoglobiin

​VALKUDE DENATURATSIOON

• ​Valgustruktuuri muutus

• Hävitatakse valgu kõrgemaid järgu struktuure

• Mehaanilisel teel

• Kõrge temperatuuriga

• Keemilisel teel

• Kiirguse toimel

• Juuste lokkimine, muna valmistamine ja praadimine

• Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke​

​RENATURATSIOON

• Kõrgemad järgu struktuurid taastuvad

• Juuksed taastuvad peale lokke

• Vahustunud munavalge muutub vedelaks​

​ENSÜÜMID

​ENSÜÜMID

• Iga ensüüm mõjutab ainult kindlat tüüpi reaktsioone, sest reaktsioonis reageerivad ained sobivad vastava ensüümi struktuuri nagu võti lukuauku​

  • rakkudes vajatakse tuhandeid erinevaid ensüüme

• Mõni ensüüm on reaktsioonivõimeline alles​ siis, kui sellega on liitunud mingi mittevalguline osa (metallion või vitamiinid)

  • mineraalained, mikroelemendid ja vitamiinid on toidus hädavajalikud

• Ensüümi struktuur võib olla vigane või vastavat ensüümi rakkudes ei toodetagi

​LAKTOOSITALUMATUS

• Peensoole rakkudes ei valmi laktoosi ehk piimasuhkrut lõhustuvaid ensüüme või neid valmib liiga vähe

• Piimasuhkru lõhustumist peensooles ei toimu ja see liigub jämesoolde

• Jämesooles lagundavad piimasuhkru bakterid

  • lõpp-produktideks on piimhape, vesi ja gaasid

• Ebameeldivad vaevused, maoturse ja kõhuvalu

​VALKUDE FUNKTSIOONID

​ENSÜMAATILINE

• ​Ensüümid kirendavad reaktsioone

  • valk amülaas

  • suus lagundab tärklist

  ​

​STRUKTUURNE

• ​Rakumembraani ehitus, viiruste kapslid, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, ämblikuniidid, juuksed ja kõõlused

​TRANSPORT

• ​Hemoglobiin (transportvalk) transpordib hapnikku

• Rakumembraanides valgulised transportijad​

​RETSEPTOORNE

• ​Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi retseptorvalkudele

  • geen kas lülitub sisse või välja selle info alusel​

​REGULATOORNE

• ​Hormoonid

  • insuliin, kasvuhormoon​

​KAITSE

• ​Antikehad

• Verehüübimisvalgud

• Kattevalgud

• Kollageen nahas

• Albumiinid

  • munavalge ja piimavalgud seovad raskemetalle​

​LIIKUMISE

• ​Algloomade viburid

• Ripsmed

  ​

​ENERGEETILINE

• ​Erandjuhul energia saamiseks

  • kui muud energiavarud on otsas​

• 1 g valkude lõhustumisel vabaned 4,2 kcal energiat

​VARUAINE

• ​Munavalge arenevale lootele toitainevaruks

• Piim on järglaste arengul oluline

• Taimede valguvarud seemnetes ja viljades​

​TOKSILINE

• ​Putukate mürgid

  • mesilased, madude mürgid

• Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja makse, viib välja kaltsiumi​

​NUKLEIINHAPPED

​NUKLEIINHAPPED

• ​Nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid

• Nukleiinhapete hulka kuuluvad DNA ja RNA​

​DNA

• Desoksüribonukleiinhape

• Rakutuumas

• Ülesanne rakus on säilitada pärilikku infot ja see raku jagunemisel edasi kanda

​DNA EHITUS

• Kaheahelaline spiraal—kokku pandud nukleotiididest

• Nukleotiidid on moodustunud suhkrust nimega desoksüriboos, fosfaatrühmast ja lämmastikualusest

• 4 lämmastikualust: adeniin (A), guaniin (G), tsütotsiin (C), tümiin (T)

• Erinevate lämmastikualuste järjestus DNA ahelas kannabki endas pärilikku informatsiooni

​RNA

• DNA-s oleva päriliku info kopeerimine ja vajalikku kohta toimetamine​

​RNA EHITUS

• Üheahelaline molekul

• Koosneb nukleotiididest

• Suhkruks on riboos

• T asemel uratsiil U

• Kolme tüüpi RNA molekule

​KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIB

• Lämmastikualused, kus A vastas on alati T ja G vastas alati C

• A—T

• G—C